Üha rohkem soomlasi veedab puhkuse kodumaal

Möödunud aastaga võrreldes veedab tänavu 10 protsenti enam soomlasi oma puhkuse kodumaal. Kodumaal puhkamise kasv peegeldub hotellide paremas täituvuses.

Soome turismifirmade liidu korraldatud küsitlusele vastanutest 42 protsenti märkis oma tänavuseks puhkusekohaks Soome. Kodumaal puhkuse veetjaid on 10 protsenti enam kui möödunud aastal. Populaarsuselt järgnevad sihtkohad on Euroopa (27%), Balti riigid (26%) ja teised Põhjamaad (17%), vahendab Talouselämä.

Küsitluse järgi ööbib 65 protsenti puhkajatest hotellis või sarnastes majutuskohtades. See tähendab, et inimesed hindavad varasemast enam mugavust ja kvaliteeti. Lisaks peavad inimesed tähtsaks head teenindust.

Hotellid on eriti populaarsed noorte perede ja vanemate inimeste hulgas. Inimesi meelitavad kodumaal puhkust veetma eri üritused, näiteks toidufestivalid.

Maikuus läbi viidud küsitlusele vastas 1855 inimest.

ELi elanikest 23,7% vaesusrisk, Soome olukord parem

Euroopa Liidus on 23,7% ehk ligi 119 miljonit elanikku vaesus- ja tõrjutusriskiga, Soomes on vastav protsent 16,8, mis tähendab 904 000 inimest.

Euroopa riikides on suurim vaesusrisk Makedoonias, Serbias, Rumeenias ja Bulgaarias, väikseim Islandil, Tšehhis, Norras ja Rootsis, edastab Statistkaamet. Soome vaesusrisk on Euroopa Liidu riikide seas väiksuselt viies.

Põhiline vaesusriski põhjus on väike sissetulek, mis on probleem 17,3% kodumajapidamiste puhul Euroopa Liidus.

Väikseks sissetulekuks loetakse sissetulekut, kus kodumajapidamises on ühe isiku kohta tulu alla 60% riigi keskmisest mediaantulust. Puudust kannatavaks loetakse neid majapidamisi, kus esineb puudusi nelja mõõdiku puhul üheksast. Puudust iseloomustavad mõõdikud on makseraskused, raskused kulutuste eest tasumisel, majapidamise rahapuudus telefoni, pesumasina, teleri, auto, valgurikka toitu, nädala pikkuse puhkusereisi või kodu soojendamise eest tasumiseks.

Vaesusriskiga elanike osakaal Euroopa riikides 2014. aastal. Allikas: Statistikaamet

Kus elab kõige rohkem soomlasi?

Soomlasi elab mitmel pool maailmas, aga kus elab neid kõige rohkem? Soome Yle on teinud ülevaate, mille järgi on suurimad Soome asundused välismaal Stockholm ja Fuengirola.

Stockholmis elab soomlasi 46 tuhande ringis, Fuengirolas aga 30 tuhande ringis. Võrdluseks, Tallinnas elab vaid ligi 10 tuhat soomlast.

Rootsis kokku elab ligi 120 000 soomlast. Soomlased liikusid Rootsi põhiliselt 1960-1970ndate aastate vahelisel raskel ajal. Enamik neist soomlastest on jäänud Rootsi elama. Seetõttu elab Rootsis palju teise põlve soomlasi. Näiteks Rootsi tuntud laulja Miriam Bryant’i ema on soomlane. Soomlased asusid Rootsis tööle Volvo ja Saabi tehastes, samuti Boråsi tekstiilivabrikutes.

Eestis elab ametlikult ligi 8000 soomlast, aga tegelikkuses on neid rohkem, kuna paljudel on kodud nii Helsingis kui Tallinnas.

Lisaks Stockholmile on teine suurem soomlaste asundus välismaal Fuengirola linnake Hispaania Lõunarannikul. Enamik sealsetest elanikest veedab välismaal vaid osa aastast, see on talve. Suvekuud veedavad soomlased enamasti Soomes. Lõunarannikul elab nii pensionäre kui ka neid, kes lähevad väiksemate kulude pärast. Ajapikku on kasvanud Hispaanias töötavate soomlaste arv. Hispaaniasse on liikunud soome ettevõtjaid, kes pakuvad oma teenuseid kohalikele soomlastele.

USAs on suurimad soomlaste linnad Minneapolis Minnesota osariigis ja Lake Worth Floridas, kummaski kohas ligi 10 tuhat soomlast. Soomlased läksid USA-sse põhiliselt 20. sajandi algul, praegu enam mitte. Kokku elab USA-s sadu tuhandeid soome juurtega inimesi, aga enamus neist pole sellest isegi enam teadlikud.

Soome tööstus kasvas aasta algul 7,5%, teenused 6%

Soome tööstustoodangu müük kasvas detsembrist kuni veebruarini Statistikaameti andmetel 7,5% ja teenuste müük kasvas 6% võrreldes möödunud aasta sama ajaga.

Tööstustoodangu sisemaine müük kasvas 7,1% ja eksport 7,7% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Tööstustoodangu müük Soomes detsembrist veebruarini. Allikas: Statistikaamet
Teenuste käive Soomes detsembrist veebruarini. Allikas: Statistikaamet

Puukide leviala on laienenud ja lisandunud kolmas puugihaigus

Puukide leviala on Soomes laienenud ning lisaks kahele olemasolevale lisandunud veel kolmas raske puugihaigus.

Puukide leviala on kõvasti laienenud, selgub Turu ülikooli juures läbi viidud uuringust. Turu ülikooli uurimise aluseks olid inimeste poolt ülemöödunud suvel leitud ja saadetud puugid, vahendab Helsingin Sanomat.

Puuginäiteid tuli palju rohkem kui Turu teadlased ootasid – tervelt 19 923. Need saadi ligi 7000 inimeselt. Ligi 17 000 puugi kohta olid toodud leidmise koordinaadid. Selle järgi leiti puuke põhiliselt rannikult ja järvede äärest.

Kogutud puukidest võtsid teadlased 2000 puugilt proovid. Pooled neist olid Siberist pärit laanepuugid ja pooled tavalised võsapuugid. Esimene analüüs puukidest ilmus ajakirjas Nature.

Analüüs näitab, et puugid on levinud laiemalt kui arvati, isegi Lapimaal. See tähendab, et puugid on liikunud 200-300 km põhja poole kui veel 60 aastat tagasi. Uued puugipiirkonnad on Pohjanlahti rannik ja Ida-Soome.

Puukide arvukus on samuti kasvanud. Lisaks tavalisele võsapuugile on Soome jõudnud Siberi taiga- ehk laanepuuk. Puukide arvukust suurendab kliima soojenemine, mistõttu puugid jäävad talvel ellu üha põhja pool. Puukidel on ka rohkem peremehi, kelle seljas nad elavad. Peamised peremeesloomad on hirved ja kitsed, kelle arvukus on kasvanud.

Laanepuuke oli leidudest viiendik ja nad olid levinud ühtlaselt üle kogu maa. Kõik Lapimaalt leitud puugid olid laanepuugid. Laanepuukide uued alad on Lõuna-Soome, Savo ja Põhja-Karjala.

Tavalisi võsapuuke on kõige rohkem rannikul, Lõuna- ja Põhja-Karjalas, Päijät-Hämes, Pirkanmaal, Kanta-Hämes, Kesk-Soomes ning Põhja- ja Lõuna-Savos.

Proovidest tuli välja, et Soome puugid kannavad kolme haigust. Esimesed kaks on juba varem tuntud puukentsefaliit ja borrelioos. Kolmas haigus on teatud borrelia-bakterite poolt levitatav troopilise palavikuna tuntud vahelduva palavikuga haigus. Seda haigust kandnud puuke leiti Lääne- ja Kesk-Soomest ning Pohjanmaa rannikult.

Palavikuhaigust kandnud puuke oli vähe võrreldes borrelioosi kandnud puukidega, keda oli 17%. Laanepuugid kandsid haigust veidi rohkem.

Puukentsefaliiti kandnud puuke oli vaid 1,6% kõigist puukidest. Ka entsefaliit oli levinum laanepuukide seas.

Kaheksast puugist leiti nii entsefaliidi kui borrelioosi tekitajaid. Puukentsefaliiti haigestub Soomes aastas umbes 60 inimest ja borrelioosi 6000-7000 inimest.

Puugihaiguste vastu on kõige lihtsam võidelda sobiva riietusega. Borrelioosi nakatumine toimub ööpäeva jooksul, mistõttu on abi puugi kiirest eemaldamisest. Entsefaliiti nakatumine toimub aga mõne minuti jooksul, selle haiguse vastu aitab vaktsineerimine.

Soome omavalitsustöötajate keskmine kuutasu on 3036 eurot

Soome omavalitsustöötajate keskmine kuutasu oli möödunud aastal 3036 eurot ja riigiteenistujatel 3826 eurot, selgub Statistikaameti ülevaatest.

Palgasaajate arvu arvestav mediaantasu oli omavalitsustöötajatel 2772 eurot ja riigiteenistujatel 3539 eurot.

Omavalitsustes teenisid kõige rohkem omavalitsusjuhid, kelle kuutasu ulatus ligi 5000 euroni, kõige vähem tugipersonal, näiteks koristajad, kelle töötasu oli veidi üle 2000 euro.

Soome omavalitsustöötajate palgad 2016. aastal. Allikas: Statistikaamet

Riigiteenistujate puhul ulatusid juhtide palgad möödunud aastal üle 6500 euro, sõjaväelaste ja spetsialistide palgad üle 4000 euro, tugipersonali palgad aga algasid 2500 eurost. Kaks kolmandiku riigiteenistujatest on spetsialistid.

Riigiteenistujate palgad Soomes 2016. aastal. Allikas: Statistikaamet

Palganumbri sisse on arvestatud põhipalk ja lisatasud, aga seal pole ületunnitasu, puhkuseraha ja tulemustasusid.

Küsitlus: üle poole soomlastest peavad terrorirünnakut tõenäoliseks

Üle poole soomlastest peavad tõenäoliseks terrorirünnakut Soomes lähema aasta jooksul, selgub Yle läbi viidud küsitlusest.

Vastanutest 54% peab terrorirünnakut Soomes tõenäoliseks. Samas püsib usk ametivõimudesse tugev. 56% vastanutest on arvamusel, et Soome valitsus ja ametivõimud on teinud kõik võimaliku terrorirünnakute ärahoidmiseks.

Vastanutest 50% leiab, et terroriohtu tuleks ära hoida pehmete meetoditega nagu migrantide parem integratsioon. Vastajatest 40% pooldab karme meetodeid nagu migratsioonipoliitika karmistamine ja karistuste suurendamine.

Küsitlusele vastas 1002 inimest ja veamarginaal on 3 protsendipunkti.

Juba varasem Yle uuring näitas, et pärast Stockholmi terrorirünnakut on suurenenud soomlaste hirm vägivalla ja terrorismi ees.

Uuring: levinud epilepsiaravim on põhjustanud lastel väärarenguid, ravim kasutusel ka Soomes

Levinud epilepsia krambivastane ravim valproaat on uuringu järgi põhjustanud Prantsusmaal 2150-4100 lapsel tõsiseid väärarenguid alates 1967. aastast, mil ravim kasutusele võeti.

Prantsuse tervishoiuasutuste poolt tellitud uuringu järgi oli naistel, kes seda ravimit raseduse ajal võtsid, neli korda suurem tõenäosus sünnitada väärarenguga laps. Uuring kinnitab valproaadi eriti kahjulikku mõju, ütles Prantsuse tervishoiu ohutuse eest vastutava ametkonna ANSM juht Mahmoud Zureik.

Valproaati peetakse sellele vaatamata tähtsaks epilepsiaravimiks, mis on kasutusel ka Soomes, vahendab Helsingin Sanomat. Valproaati sisaldavad näiteks preparaadid Deprakine, Absenor ja Orfiril.

Ravimite kasutusjuhendis on selgelt välja öeldud, et nad võivad põhjustada väärarenguid. Neid ravimeid kasutavad naised peavad ühtlasi vältima rasedust.

Valproaadi abil on alates 1970ndatest aastatest ravitud ka bipolaarset isiksusehäiret.

Valproaadi põhjustatav väärarengu risk oli juba varem teada. Soomes on olnud juba varem teada, et valproaati võib raseduse ajal tarvitada ainult siis, kui miski muu ei aita, ütles ravimite turvalisus- ja arenduskeskuse Fimea ülemarst Päivi Ruokoniemi. Soomes epilepsiat ravivad eriarstid on tema sõnul asjast teadlikud. Kõigis Euroopa maades ei pruugi see nii olla.

Teadlikkus ravimi ohtliku mõju kohta on viimasel ajal tõusnud. Arsti sõnul on alati kasulik lugeda ravimi kasutusjuhendit.

Prantsusmaal võidakse valproaati määrata ka rasedatale, kui miski muu ei aita. Selline reegel kehtib 2015. aastast. Arst peab sel juhul kaaluma loodet puudutavaid riske suhtes ema puudutavate riskidega.

Prantsusmaal on osa valproaadi tõttu kahjustatud laste vanemaid kaevanud ravimifirma Sanofi kohtusse. Nad väidavad, et ettevõte ei hoiatanud ravimit puudutavate riskide eest piisavalt, kui neist riskidest saadi teada 1980ndatel aastatel.

Soomes sõlmiti esimese kuuga üle 850 homoabielu

Soomes jõustus märtsi alguses homoabielude seadus ja esimese kuuga sõlmiti üle 850 homoabielu.

Neist 87 olid päris esimesed abiellumised ja 770 muutsid oma registreeritud kooselu abieluks, vahendab Iltalehti.

Kõige enam sõlmiti samasoolisi abielusid Uusimaa ja Häme maakondades ehk pealinna Helsingi ümbruses. Vähem sõlmiti homoabielusid Ida-Soomes, Kagu-Soomes, Põhja-Soomes ja Lapimaal.

Ühingu Vikerkaarepered juhataja Juha Jämsä ütles, et suuremaks abiellumiseks läheb suvel.

Abielul on võrreldes kooseluga mitmeid eeliseid, näiteks kasvõi Kela toetustega seoses. Nüüd püütakse veenda Soome evangeelset luteriusu kirikut nõustuma homopaaride puhul kiriklike laulatustega.

Soomes kõrgeim pension Helsingi ümbruses

Soomes on keskmine pension kõige kõrgem Helsingis ja selle ümbruses – kuni 3000 eurot kuus.

Pensionikeskuse andmetel oli möödunud aastal kõige kõrgem keskmine pension Helsingi külje all Kauniaineni linnas, 3014 eurot kuus. See on isegi kõrgem kui mediaanpalk Soomes, mis oli 2015. aastal 2963 eurot. Võrdluseks, Eestis oli mediaanpalk 2015. aastal 794 eurot ehk ligi 4 korda madalam. Mediaanpalk tähistab keskmist – pooled inimesed saavad sellest rohkem ja pooled sellest vähem. Palga suurusest sõltub omakorda tulevikus pension.

Kauniainenile järgnesid keskmise pensioni poolest Espoo ja Helsingi vastavalt 2224 ja 2032 euroga, vahendab Helsingin Sanomat. Soome keskmine pension oli möödunud aastal 1632 eurot, ligi 20 eurot enam kui aasta varem. Mediaanpension oli 1405 eurot kuus.

Meeste keskmine pension oli möödunud aastal Soomes 1848 eurot ja naiste oma 1453 eurot kuus.

Võrdluseks, Eestis oli keskmine pension möödunud aastal 340 eurot kuus, ligi 5 korda väiksem kui Soomes.