7 müstilist ja kummalist kohta Soomes

The 7 strangest places in Finland

Wouldn't want to go to No.2 on a dark night.

Posted by Ink Tank on Pühapäev, 4. juuni 2017

 

 

 

7 müstilist ja kummalist kohta Soomes

Soome 100 suurkontsert Tallinnas toob lavale Eesti ja Soome tähed

Tallinnas Vabaduse väljakul toimub 10. juunil kell 18 Soome 100. aastapäevale pühendatud suurkontsert, kus kolme tunni jooksul esitavad Eesti ja Soome muusikud viimase paari aastakümne hitte.

Laval kohtuvad Eesti ja Soome staarid Vesa-Matti Loiri ja Tõnis Mägi.

Soomlastest esinevad veel Petri Laaksonen, Paleface, Ronya, Scandinavian Music Group, Tuomo ja Ailu Valle. Eestlastest astuvad lavale Chalice, Iiris, Mari Kalkun, Lenna, Jaan Pehk, Jüri Pootsmann, Stig Rästa ja Villu Tamme.

Vanad hitid tulevad esitamisele uuel moel, lubab kontserdi korraldaja, Soome Instituudi programmijuht Anna Laine.

Kontserti kannavad otse üle Eesti ja Soome raadiod, Eesti Televisoon ja Yle Areena. Tallinna linna poolt on Soome 100. aastapäeva puhul kõigil soomlastel Tallinnas 9-10. juunil ühistransport tasuta.

Samal päeval suurkontserdiga 10. juunil toimub Tallinnas seoses Soome 100. aastapäevaga muudki põnevat. Eesti ja Soome kammermuusikud esinevad Jaani kirikus, ajaloomuuseumis, Maarjamäe lossis ja Vabaduse väljakul. Tallinnas on 10-20. juunil väljas näitus 100 Soome asja. Nädalavahetusel toimuva Telliskivi tänavatoidufestivali ja Tadaa!-tänavakunstifestivali teemaks on Soome. Festivalid toimuvad Telliskivi loomelinnakus 10-11. juunil.

Samal päeval toimuvad ka Eesti-Soome jalgpallivõistlused nii Eesti kui Lõuna-Soome staadionidel.

Soome 100 programmi kohta Eestis saab lähemalt lugeda Soome 100 veebist.

Soome hakkab välja andma rahvusvahelist sugude võrdsuse auhinda

Soome hakkab alates käesolevast, 100. juubeliaastast välja andma rahvusvahelist sugudevahelise võrdsuse auhinda – International Gender Equality Prize.

Auhinda väljaandmisest andis täna, naistepäeval, 8. aprillil Tamperes toimunud võrdsuse festivalil teada Soome peaminister Juha Sipilä. Ta põhjendas auhinna loomist asjaoluga, et Soome on olnud maailmas sugudevahelise võrdsuse teerajaja. Soomes said naised maailmas esimesena valimisõiguse 1906. aastal, aastaid enne Soome iseseisvumist.

Auhinda hakatakse välja andma koostöös Tampere linnavalitsusega. Auhind antakse inimesele, kes on edendanud maailmas sugudevahelist võrdsust. Auhind sisaldab endas rahalist preemiat, aga seda raha saab kasutada mõne naiste olukorda parandava projekti jaoks.

Auhinda hakatakse välja andma iga kahe aasta tagant ja tänavusel juubeliaastal on selle suurus 150 000 eurot. Auhinna saaja valib välja žürii, mille nimetab peaministri büroo ja mille koosseisu tänavu kuuluvad Tampere kontserdimaja juhataja Paulina Ahokas, Soome 100 programmijuht Pekka Timonen ja Tampere kirjanik Rosa Meriläinen.

Auhinna kandidaate saavad esitada kõik inimesed nii Soomes kui välismaal. Auhinnakampaania kuulutatakse välja Soome naisaktivisti Minna Canthi päeval 19. märtsil.

Galerii: Soome Narva asub Tampere külje all

Fotod: Mirva Kujala


Küsides
Narva asukohta, näitavad paljud näpuga Kirde-Eesti suunas. Kui aga esitada küsimus Tampere külje all Vesilahtis, on tulemus hoopis teine.

Narva asub nimelt ka Vesilahti vallas, 40 kilomeetrit Tamperest lõunasse. Elanikke on Soome Narvas Eesti ligi 60 000 asemel umbes 450.

Soome24 lugeja Mirva Kujala elab 11 kilomeetri kaugusel naaberküla Krääkkiös, aga sõidab Narva vahet pidevalt. Põhjus on lihtne: ta lapsed käivad seal koolis ja vabal ajal sõprade juures.

– Narva on aktiivne küla, kuid nagu Soome maakohtades kombeks, jäävad teenused ka siin kogu aeg vähemaks, räägib ta.

– Kui kolisime siiakanti 17 aastat tagasi, oli Narvas veel kaks toidupoodi, lillepood, pank ja pangaautomaat, polikliinik, apteek, restoran ning raamatukogu. Praegu on neist alles vaid üks toidupood. Lisaks on siin kool, lasteaed, külakirik ja rauapood. Teisalt on ehitatud ka uus tuletõrjemaja ja alles käisime perega spordiplatsil uisutamas. Uhkes külakeskuses korraldatakse ka aeroobikatunde.


Omal ajal
tunti Narvat kui laadaküla ja karusnaha müügipaika. See võib olla seletuseks ka küla nimele –  „narva“ tähendavat naha karvast poolt. Teisalt võib nimi pärineda ka vepsa keele kitsast väina või sügavat jõge tähendavast sõnast – voolab Narvas ju ka Narvajoki.

– Iga viie aasta tagant korraldatakse endiselt Narva laat. Sinna tullakse ka kaugete maade tagant ja laada tippsündmuseks on tõrvaahju süütamine, teab Mirva Kujala rääkida.

Mingisugune ühendus on Soome Narval siiski olnud ka Eestiga. Nimelt on Narvast on leitud kallihinnaline emailiga kaetud, Eestis 200.–400. aastatel valmistatud ehe.

Ka tänapäeval on ühendus Eestiga olemas – vähemalt arvatakse nii postkontoris.

– Paljud Narva elanikud räägivad, et kirjad teevad vahetevahel ringi Eesti Narva kaudu ja saabuvad seetõttu väikese hilinemisega, naerab Kujala.

 

Soome 100 galale meelitatakse tippartiste ilma rahata

Maikuus Turu linnas toimuvale Soome 100. aastapäeva kultuurigalale meelitatakse tippartiste ilma rahata, kuigi tegemist pole heategevusliku üritusega, vahendab Iltalehti.

Üks sellistest artistidest on jazzmuusik Jussi Fredriksson (ülal kujutisel keskel koos oma bändiga), kelle meilivahetus korraldajatega sattus Soome televisiooni ajakirjanike kätte. Meilivahetusest tuleb välja, et Flame Jazz kontserdisarja asutajale Jussi Fredrikssonile ei oldud nõus maksma mitte midagi.

Fredriksson kinnitas ka Iltalehtile, et tegemist pole tavapärase heategevusüritusega, kus artistid löövad kaasa ilma tasuta. Fredriksson ütles, et ta meelitati lõksu, kuna väideti, et ka teised muusikud on nõus esinema ilma tasuta.

Pärast siiski selgus, et mõnele muusikule ikkagi makstakse. Fredriksson sõnab nüüd, et nii mõnigi muusik oleks läinud õnge ja oleks olnud nõus tasuta esinema, kui ta poleks küsimust avalikult tõstatanud.

Gala korraldaja Mikko Vanni ütles hiljem Ylele saadetud kirjas, et artiste meelitati esinema ilma tasuta, kuna eelarve on väga väike ja see ei võimalda täie rauaga maksta. Vanni lisas, et tegemist on osalt promoüritusega, mida Soome televisioon kannab üle otsesaates.

Fredriksson ütles, et gala idee on väga hea, aga suhtumine artistidesse tekitab hämmastust. Kui gala idee on toetada kultuuri, siis selle korraldamine ilma tasudeta töötab algsele ideele vastu. Galal peaks esile tõstma kultuuritegijaid ja nende saavutusi, lisas ta. Kui kultuuriinimesed on olulised tegijad oma maa tutvustamisel ja turismi edendamisel, siis ei tohiks tekkida olukorda, et nad peavad kerjama raha. Ei tohiks olla nii, et kui hakatakse rääkima rahast, siis pole kultuuriinimestel enam mingit tähendust.

„Sibis“ seilab Finlandial

Soome iseseisvuse sajandat juubeliaastat tähistatakse m/s Finlandia pardal kodumaise muusika saatel. Nimelt annab Eckerö Line oma laeva esinemislavad igal teisel neljapäeval Sibeliuse Akadeemias õppivate noorte muusikute käsutusse.

Esinemiste stiili ja teostuse suhtes on noortel vabad käed. Kuulda on siis kindlasti teistsugust muusikat, kui Soome lahel on harjutud kuulma.

– Tahame pakkuda oma laeva estraadiks tuleviku muusikutele. Loodame, et laevamuusikasse imbub nõnda uutmoodi julgust ja meeleolukust, mis nakatab ka laevareisijaid, ütleb Eckerö Line’i tegevjuht Taru Keronen.

Eckerö Line’i ja Sibeliuse Akadeemia koostöö pakub reisijatele rõõmu – noortele aga väärt töökogemust.

– Üliõpilastele pakub koostöö suurepäraseid esinemisvõimalusi, mis aitavad neid muusikuks kasvamise teel, sõnab Sibeliuse Akadeemia prodekaan Olli-Pekka Martikainen.


Kevade jooksul
nähakse laeval esinemas näiteks „soome-bhangrat“ viljelev Shava, keelpillikvartett Loisto ning džässile ja bossa novale keskenduv Duo Zenger & Levy.

Kõik esinejad ja esinemiste kuupäevad leiad siit.