Autode ülevaatused jäävad Soomes harvemaks

Eraisikutele kuuluvate sõiduautode ja kaubikute ülevaatused jäävad tuleva aasta maikuust harvemaks.

Tulevikus tuleb sõidukiga esimest korda ülevaatusele minna neli aastat pärast sõiduki esmaregistreerimist ja pärast seda iga kahe aasta tagant, vahendab Iltalehti.

Muutus puudutab alla 3,5-tonnise massiga sõiduautosid, kaubikuid ja eriotstarbelisi autosid ning raskeid neliveolisi masinaid. Üle 10 aasta vanuste sõidukitega tuleb ülevaatusel käia igal aastal.

Valitsus esitas eile vastava eelnõu ja see jõustub plaani kohaselt järgmise aasta 20. mail. Liiklus- ja kommunikatsiooniministeeriumi info kohaselt tuleb uue korra jõustumisele järgnev ülevaatus teha veel vana korra kohaselt.

Praegu kehtiva korra kohaselt on esimene ülevaatus kolm aastat pärast esmaregistreerimist. Siis on üks aasta vahet ja seejärel tuleb autoga käia ülevaatusel igal aastal.

Ülevaatusi puudutava muudatuse põhjus on lihtsustada inimeste elu ja säästa raha. Muudatus ei avalda eeldatavalt märkimisväärset mõju liiklusturvalisusele, kuna harvemad ülevaatused puudutavad uusi autosid, mille puhul esineb tehnilisi vigu vähe, märkis liiklus- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner.

Muutub ka ülevaatuse aja määramine. Seni määrati ülevaatuse aeg vastavalt auto registreerimisele, aga edaspidi sõltub see eelmisest ülevaatusest.

Uus kord toob ülevaatuse nõude transpordiks kasutavatele traktoritele. Lisaks laieneb taksodena kasutatavate sõidukite ülevaatuse nõue üks kord aastas sõiduautode kõrval ka teistele sõidukitele.

Käes on suitsetamise viimane vaatus – ilma brändinimeta pakendid

Suitsetamist on üha rohkem koomale tõmmatud. Nüüd on jõutud otsaga selleni, et keelatakse ära brändi nime kasutamine sigaretipakil.

Hiljuti näiteks tulid Prantsusmaal ja Suurbritannias müügile suitsupakid, mis on kõik äravahetamiseni sarnased. Marlborot, Camelit ja Lucky Srike’i ei ole võimalik enam üksteisest riiulil eristada. Firmanimi on küll kirjas, aga kõigil pakkidel ühtemoodi, vahendab Helsingin Sanomat.

Sõjaväerohelised sigaretipakid näevad oma hoiatavate siltidega kõik ühtemoodi jõledad välja. Uuringute järgi avaldab see inimestele mõju. Kõige rohkem on vastavat mõju uuritud Austraalias, kus keelustati firmamärkide kasutamine juba 2012. aastal. Pärast muudatust vähenes suitsetamine ühe protsendipunkti võrra aastas. Soome oludes tähendab see ligi kuut tuhandet suitsetajat.

Samal ajal suurenesid Austraalias suitsetamisest loobumise katsed ja kõned mahajätmise infoliinile. Uurimuse järgi mõjutas pakendite välimus suitsude maitset. Suits maitseb neis halvemini ja kvaliteet tundub kehvem.

Soomes ja mujal Euroopa Liidus pole ilma brändinimeta pakenditeni veel jõutud. Soome tervise ja heaolu ameti peaarsti Antero Heloma arvates võivad piirangud jõuda Soome siis, kui ELi tubakadirektiivi uuendatakse.

Võimalikult ebameeldiv pakend on tubakavastase võitluse viimane vaatus. Algas kõik reklaamide keelustamise ning Marlboro-mehe kaotamisega tänavapildist. Nüüd on järg hoiatavate tekstide ja piltide käes, lisaks suitsuvabad töö- ja söögikohad ning kõrgem hind. Ettepanekuid on tehtud veelgi – näiteks viia sigarettide müük kaartide peale või apteekidesse ning tõsta suitsude happesust, et suitsu kopsu tõmbamine oleks ebameeldivam.

Miks ei võiks sigarette üldse ära keelata? Antero Heloma sõnul on mindud seda teed, et suitsetamine igapäevasest elust välja lülitada. Keeluseadust ei taha keegi, sest sellised asjad on alati ebaõnnestunud. Suitsude müügi keelamine tähendaks seda, et õitseks salakaubandus. Sellisel juhul pole võimalik enam makse koguda.

Suitsetamise keelamist on maailmas siiski proovitud. Näiteks väike Bhutani kuningriik Himaalaja mägedes keelas sigarettide müügi 2004. aastal. Pärast seda suurenes Bhutanis sigarettide salakaubandus. Samal ajal vähenes ka suitsetamine. 2011. aastal tehtud uuringu põhjal on Bhutanis suitsetajaid kõige vähem terves maailmas, ainult 2,8 protsenti.

Soomes on võetud eesmärgiks, et 2030. aastaks oleks suitsetajaid alla 5%. See on juba nii madal tase, et suitsetamist ei ole praktiliselt üldse märgata. Praegu suitsetab Soomes ligi 13% täiskasvanutest.

Praegu vähendab Soomes suitsetamist kõrgem hind. Valitsus tõstab sigarettide hinda igal aastal. See tähendab 4 aasta jooksul sigaretipaki hinna tõusu ligi 2 euro võrra.

Üks asi on veel selge – kuigi käimas on lõppmäng, ei kao suitsetamine maailmast päriselt kuhugi.

Tamperes keelati rõdu peal suitsetamine

Tamperes keelati esimesena Soomes rõdu peal suitsetamine. Tegemist on ridamaja ühistu otsusega, milleks andis loa Tampere linnavalitsus.

Ühistu Tampereen Aurinkoharju on ühtlasi esimene majaühistu Soomes, mis keelas suitsetamise rõdul, varikatuste all ja hoovis, vahendab Aamulehti.

Majaühistus on viis kahekorruselist boksi, millest igaühe juurde kuulub väike hoov, katusega varjualune ja varjualuse peal klaasist rõdu. Tampere linnavalitsus väljastas loa suitsetamise keelamiseks eile ja selle taotlemine maksis 480 eurot.

Kõik ühistu elanikud on omanikud, üürnikke seal pole. Suitsetamise keeldu põhjendati ventilatsiooniga, mis võib suitsu tuua naabri juurest tuppa.

Soomes möödunud aasta augustis kehtima hakanud uue tubakaseaduse järgi võib omavalitsus anda loa elamute juures suitsetamise keelamiseks.

Soome taksode hind lastakse vabaks, aga sõiduks on jätkuvalt luba vaja

Soome parlament Eduskunta kiitis täna heaks seaduseelnõu, mille kohaselt lastakse alates järgmise aasta juulikuust taksoteenuse hind vabaks, aga taksoteenuse pakkumiseks on jätkuvalt vaja luba.

Võrreldes varasemaga enam taksolubade arvu ja teenuse hinda ei reguleerita. Hind peab olema kliendile selgelt näha.

Enne tänast otsust lõid taksojuhid kõvasti lamenti, näiteks eile ummistasid nad terve Helsingi kesklinna, et protesteerida kavandatava seadusemuudatuse vastu.

HS.fi

Soomes saab tänasest kiiremini sõita

Soomes tõstetakse täna ja homme maanteedel lubatud sõidukiirust suvisele tasemele. See tähendab kiirteel 120 km/h ja maanteedel 100 km/h, edastab maanteeamet.

Talvine sõidukiirus oli kiirteel 100 km/h ja maanteel 80 km/h.

Mõnedel teelõikudel, kus talveks oli kiirus piiratud 60-70 km/h, tõuseb see jälle kuni 80 km/h.

Soome jõustub täna nn sitaseadus

Soome jõustub täna nn sitaseadus, mis vabastab välikäimlate ehk soomepäraselt huussi’de omanikud karimimatest keskkonnanõuetest. Seadus puudutab valdavat osa Soome kinnistutest.

Seaduse järgi ei pea hajaasustusega kinnistul olema veepuhastiga kanalisatsioonisüsteemi, kui sel on välikäimla ja läheduses pole veekogu, merd ega põhjavett, vahendab Iltalehti.

Kanalisatsioon tuleb rajada vaid siis, kui ette võetakse suurem remont, näiteks veega tualeti ehitus või reoveesüsteemi uuendamine. Samuti nõutakse kanalisatsiooni rajamist siis, kui kinnistu asub veekogu või mere ääres või läheduses on põhjavesi.

Seadus ei puuduta uuemaid, alates 2004. aastast ehitatud hooneid, millele kehtivad karmimad nõuded, kus kinnistule peab olema rajatud reovee puhastussüsteem.

Varem, 2011. aasta vastu võetud seaduse järgi pidid kõigi haja-asustusega kinnistute omanikud rajama omale kanalisatsioonisüsteemi. Selle seaduse vastuvõtmine tõi toona valitsenud Keskustale 2011. aastal valimiskaotuse ja maksis Mari Kiviniemile peaministri ametikoha.

Soomlased taotlevad kellakeeramise lõpetamist terves ELis

Soomlased on kogunud 50 000 allkirja, et kaotada kellakeeramine Soomes. Soome eurosaadikud on taotlenud kellakeeramise lõpetamist terves Euroopa Liidus.

Seaduse muutmise algatamiseks vajalike allkirjade kogumiseks oli aega kuni 10. aprillini, aga vajalikud 50 000 allkirja on tänase seisuga juba koos. See tähendab, et kellakeeramise kaotamine läheb menetlusse Soome parlamendis Eduskunta.

Suveajale üleminek Soomes põhineb 2002. aastal vastu võetud Euroopa Liidu direktiivil. Möödunud aastal tegi grupp Soome Europarlamendi saadikuid Euroopa Komisjonile ettepaneku, et suveajale üleminekust võiks loobuda, kuna see pole millegagi põhjendatud. Euroopa Komisjon on lubanud seda asja arutada. Suveajale ülemineku kaotamiseks tuleks muuta ELi direktiivi, aga see pole lihtne ülesanne, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome valitsuserakondadest toetab suveaja kaotamist kõige aktiivsemalt Põlissoomlaste erakond. Soome 13-st Europarlamendi saadikust toetab suveaja kaotamist 10.

Teadlaste arvates võiks suveajale üleminekust loobuda, kuna see tekitab unehäireid.

Kellakeeramise idee sai alguse 19. sajandi lõpust, mil Uus-Meremaa liblikasõbrast postiametnik George Hudson tegi ettepaneku kella keeramiseks, kuna töö tõttu ei jõudnud ta suvel valgel ajal Wellingtonist koju, et tegeleda liblikatega. Ta tegi ettepaneku lükata kella septembris edasi ja aprillis tagasi (lõunapoolkeral on suvi meie mõistes talvekuudel). Tookord naerdi tema ettepanek välja, aga idee hakkas idanema ning pärast Hudsoni surma 1927. aastal hakati Uus-Meremaal kella keerama. Praegu tehakse seda 70 riigis üle maailma.

Soomes hakati kella keerama 1981. aasta märtsikuus. Euroopa Liidu direktiiv käsib kella keerata kõigis ELi riikides, aga mingit põhjendust pole selle kohta toodud. Euroopasse jõudis idee Inglismaalt, kus leiti, et nii on mugavam. Euroopa riikidest keerati kella esimesena Saksamaal ja Austri-Ungaris 1916. aasta aprilli lõpus. Kolm nädalat hiljem järgnes Suurbritannia, siis Prantsusmaa ja USA ning sealt edasi juba riburada ülejäänud riigid.

Saksamaal tuvastati juba samal sügisel, et kellakeeramisest ei saadud loodetud kasu, vahendab Helsingin Sanomat. Pärast sõda loobusid Saksa- ja Prantsusmaa kellakeeramisest.

Kellakeeramise teema tõusis uuesti päevakorda pärast teist ilmasõda energiakriisi ajal 1970ndatel aastatel, kui nafta hind neljakordistus. Siis oli eestvedajaks USA, millele järgnesid Euroopa riigid. Soome kaalus kellakeeramist aastaid, kuni 1980. aastal tuli teade, et kella hakkab keerama Nõukogude Liit. Selle teate peale hakkas Soome kella keerama 1981. aasta kevadest.

Nüüd on Venemaa otsustanud kellakeeramise lõpetada. Alates 2011. aastast läks Venemaa president Dmitri Medvedjevi määrusega üle pidevale suveajale, alates 2014. aastast president Vladimit Putini määrusega uuesti normaalajale.

SOOMES: Uued liiklusveamaksud tulid avalikuks

Soomes kaob senine liiklustrahvide süsteem ja asemele tulevad liiklusveamaksud. Valitsusel on vastav liiklusseaduse eelnõu valmis, see on kooskõlastusringil ja saadetakse sügisel parlamendile kinnitamiseks.

Uue süsteemi järgi ei maksa autojuhid enam liiklustrahve, vaid neilt küsitakse liiklusveamaksu, vahendab Ilta-Sanomat. Varem sõltus trahvi suurus inimese sissetulekust, nüüd tuleb kõigile ühesugune maks. Maksu suurus on 20-400 eurot olenevalt rikkumise ulatusest.

Näiteks 5 km/h kiiruseületamise eest peab maksma linnas 70 eurot ja maanteel 50 eurot. 26-30 km/h kiiruseületamise eest tuleb tasuda 400 eurot. Kui kiirus on suurem, järgneb tavapärane trahvimenetlus.

Autojuhile võib 70 eurot maksu määrata näiteks turvavööta sõitmise eest või kui lapsel pole turvatooli. 100 eurot maksu võib määrata autoroolis mobiiltelefon käes rääkimise, punase tulega ristmikule sõitmise, ilma tuledeta sõitmise, suunatule näitamata jätmise, ristmikul valesti reastumise, kulunud rehvide või majade vahel rallitamise eest. 140 eurot maksu võib määrata siis, kui autos istub liiga palju inimesi, kui järelkäru pole korralikult ühendatud või kui auto või haagise mass on liiga suur.

Jalakäija maksumäär on 20 eurot ja seda võib määrata näiteks punase tulega tee ületamise või kiirteel kõndimise eest. Jalgratturile on rikkumiste eest ette nähtud 40 eurot maksu. Mopeediga sõitjale maksab väiksem rikkumine 40, keskmine 70 ja suurem 100 eurot.

Soomes ette valmistatav uus liiklusseadus toob kaasa suurima uuenduse viimase 30 aasta jooksul. Praegu kehtiv seadus võeti vastu 1981. aastal.

Soome toetusesaajad kurdavad rasket elu: üür maksmata, toit lõppenud, rohtude jaoks pole raha

Soomes mindi alates aasta algusest üle süsteemile, kus toimetulekutoetusi maksab omavalitsuste asemel rahvapensioniamet Kela. Nüüd on paljud inimesed hädas, sest üleminekuga tehti vigu, vahendab Helsingin Sanomat.

Ajaleht palus lugejatel saata toimetulekutoetusega seotud arvamusi. Üle Soome tuli kokku tagasisidet ligi 300 inimeselt. Selgus, et Kela tõttu on paljud inimesed sattunud suurtesse raskustesse. Nüüd lubab Kela omalt poolt asja parandada.

Toimetulekutoetuse saajad on põhiliselt vanurid, raskesti haiged, erivajadustega inimesed, keeleoskuseta immigrandid ja täiskasvanud õpilased. Lisaks mõned lastega pered. Inimesed kurdavad, et nad on jäänud jänni korteriüüri maksmisel. Väikelaste vanematel ei jätku raha endale toidu ostmiseks. Pensionär võtab vererõhurohtu ülepäeviti ja jätab depressiooniravimid üldse võtmata, kahe operatsiooni arved on veel maksmata.

Probleemid jagunevad kahte ossa: ühed on seotud toetuste maksmise ajalise venimisega, teised on keerulisemad ja kinni süsteemis endas.

Esimese rühma puhul on toetuste maksmine veninud üle seaduses ette nähtud aja. Kuivõrd toimetulekutoetuse saajal pole säästusid, siis võib venimine tuua kaasa katastroofi.

Lisaks on veel need inimesed, kes seni said omavalitsuselt toetust, aga kelle toetuse saamine või mittesaamine otsustatakse nüüd kuu kaupa iga kord uuesti.

Kela lubab, et ajapuuduse leevendamiseks tehakse kõik mis võimalik. Kelas töötas aasta algul toimetulekutoetustega ligi 750 inimest. Omavalitsustes oli toimetulekutoetustega hõivatud möödunud aastal üle 2000 inimese – neist paljud on siiani samas ametis tööl edasi ja tegelevad omavalitsuste pakutava täiendava abi ja toetustega.

Ajalehega Helsingin Sanomat on võtnud ühendust juba Kela enda töötajad, kes kurdavad, et nende tööleping ähvardatakse lõpetada, kui nad ei suuda piisavalt kiiresti otsuseid teha. Kela esindaja on sellised väited ümber lükanud.

Sotsiaaltöötajad, kes aitavad inimestel toimetulekutoetuse avaldusi täita, räägivad, et neid paneb imestama Kela asjaajamises tehtud vigade suur hulk. Kela omalt poolt tunnistab tehtud vigu, aga neid püütakse parandada. Päevselgete juhtumite puhul parandatakse vead enne ametlikku pöördumist. Enam pole ka sellist asja, et inimene peab kõigepealt oma rohud ise välja ostma ja siis taotlema tšekkide alusel toetust, nagu aasta algul ette tuli.

Uus süsteem peaks olema parem nende inimeste jaoks, kes said varem Kelalt muid toetusi ja nüüd tuli toimetulekutoetus veel juurde.

Probleeme tekitab elamiskulude hüvitamine. Näiteks Kela arvestuse järgi on Helsingis õiglane korteriüür üksi elava inimese puhul 675 eurot kuus. Kui üürisumma on sellest suurem, peab suutma ära põhjendada, et kas odavamat pinda ei leitud või siis on mõni muu põhjus, näiteks veedab laps osa ajast selles korteris.

Osa vastajatest märkis samas, et Kela elektrooniline teenus töötab hästi, toetused tulevad kiiresti ning et Kela makstav toetus on isegi suurem kui oli varem omavalitsuse kaudu saadu. Kela info kohaselt ongi enamiku inimeste jaoks asjad korras. Näiteks ravimioste on Kela kaudu tehtud juba üle 100 000.

Kelas on praeguseks läbi vaadatud ligi 230 000 toimetulekutoetuse taotlust.

15 asja, kuidas Soome valitsus on uuendamas liiklusseadust

Soome valitsus on ette võtnud põhjaliku liiklusseaduse uuenduse, kus näiteks loobutakse jalgrattakiivri soovitusest ja kehtestatakse trahvi suurus sõltumata sissetulekust. Iltalehti noppis välja 15 olulisemat muudatust.

1) Jalgrattakiivri kandmine pole praegu üheselt sätestatud, kuna see on kasutusel „üldiselt”. Jalgrattakiivri kasutamise soovitus on kavas seadusest üldse välja võtta.

2) Ka jalgratta reflektorite kasutamise soovitus on kavas seadusest välja võtta. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et seadus, mille rikkumisele ei järgne mingit karistust, nõrgendab üldist seaduskuulekust.

3) Jalgrattal muutub nõutavaks tagumine punane tuli, kui sõidetakse hämaras või pimedas.

4) Ühesuunalisel tänaval võib jalgrattaga sõita sõidusuunale vastupidises suunas, kui seda lubab vastav liiklusmärk.

5) Kaubikute ja matkaautode puhul loobutakse neile vastavatest kiiruspiirangutest.

6) Talverehvide kasutusaega pikendatakse. Edaspidi on talverehvide kasutamine nõutav novembri algusest kuni märtsi lõpuni, kui seda nõuavad tee- ja ilmaolud. Praegu on talverehvid kohustuslikud detsembrist kuni veebruari lõpuni olenemata tee- või ilmaoludest.

7) Kergemate rikkumiste puhul loobutakse tavapärastest trahvidest ja trahvimenetlustest, selle asemel kehtestatakse uus laiapõhjaline liiklusveamaks.

8) Uue veamaksu suurus kõigub olenevalt vea suurusest 20-400 euro vahel. Näiteks kiiruse ületamise eest 26-30 km/h võidakse määrata maksimaalselt 400 eurot. Veamaks on kõigile ühesugune olenemata sissetuleku suurusest.

9) Liikluskaamerate abil tuvastatud rikkumise eest võidakse määrata sõidukist lähtuv liiklusveamaks. Maks määratakse vastavalt siis kas sõiduki omanikule või selle kasutajale.

10) Tee telgjoont tähistavate joonte värv muutub kollasest valgeks (nii nagu Eestis). Ühe värvi kasutamine tuleneb Euroopa teistes maades välja kujunenud tavast.

11) Seaduses on sisse toodud uus tee liik – mootorkelgutee.

12) Jalakäijad peavad edaspidi kasutama tee ületamisel silda või tunnelit, kui selline on olemas.

13) Kui liiklusmärk lubab tähistada parkimise algusaega, võib seda edaspidi tähistada digitaalse kellaga.

14) Uued hoiatusmärgid on märgid, millega hoiatatakse jalakäijate ja loomade eest.

15) Traktoriga liiklejad saavad kohustuse kasutada turvavööd, kui traktoril on selline olemas.

Parandatud: 16.2.2017 7:15