Kasutatud auto ostjat ähvardab Soomes uus 1000-eurone maksunõue

Soomes kasutatud auto ostjad peavad kontrollima, et auto oleks registreeritud kasutusse. Kui seda pole tehtud, võib auto omanikku oodata 1000-eurone maksunõue.

Uus kord jõustub seoses seadusemuudatusega 1. detsembrist. Soomes on võimalik auto ajutiselt kasutusest maha registreerida, et mitte maksta kallist sõidukimaksu, vahendab Iltalehti.

Kui inimene ostab kasutatud auto, siis tuleb kohe kontrollida, kas see on kasutuses. Kui minna kasutusest maha võetud autoga sõitma, ähvardab vähemalt 1000-eurone erakorraline maksunõue.

Paljud müügis olevad autod on registreeritud kasutusest maha, et mitte maksta kallist sõidukimaksu.

Soome liikluskeskus Trafi hoiatab, et inimlik eksitus või tähelepanematus ei vabasta erakorralise maksu tasumisest.

Kuni seniajani võis kasutusest maha võetud auto kasutamise eest saada trahvi. Sel juhul lisamaksu ei määratud. Alates 1. detsembrist määratakse kõigile eksimuse korral erakorraline maks.

VIDEO: Liiklusõnnetus Kehä 1 ja Lahti tee liitumidel!

Finest FM Liiklusinfo Soomes gruppi postitati video liiklusõnnetusest. Hoidke pikivahet ja ärge kiirustage! Ohutut liiklemist kõigile!

See on see mis juhtus hommikul Kehä1 ja Lahti tee liitumidel!

Posted by Ergo Hulkko on Teisipäev, 14. november 2017

 

 

Hoidke pikivahet ja ärge kiirustage! Ohutut liiklemist kõigile!

Helsingisse rajatavad Wood City puidust korrusmajad juba hallitavad

Helsingi Jätkäsaari linnaossa rajatakse puidust korrusmajade rajooni Wood City, aga majad hallitavad juba enne valmimist.

Wood City puhul rakendatakse Soome esimest korda tehnoloogiat, kus puidust korrusmajad valmivad eelnevalt kokku pandud elementidest. Sinna plaanis omale kontoriruumid soetada mobiilimängufirma Supercell, aga nüüd tuleb välja, et majad hallaitavad juba enne valmimist, vahendab Helsingin Sanomat.

Selgus, et puitkonstruktsioonide liitekohad on mikroobide poolt kahjustatud.

Wood Citysse ehitatakse kahte puidust kortermaja, büroohoonet, hotelli ja parkimismaja. Kaheksakorruseliste kortermajade esimesed detailid pandi paika tänavu jaanuaris. Majadesse peaks tulema kokku 100 üürikorterit. Ehitaja on SRV ja detailid tulevad firmast Stora Enso. Kogu rajooni ehitusmaksumus on ligi 100 miljonit eurot.

Majad peaks valmima 2018. aasta veebruaris ning Wood City peaks tervikuna valmima 2019. aasta jooksul.

Majade puidust elemendid on valmistatud kuusepuust, ühenduskohtades on kasutatud kasevineeri. Liitekohtades ongi nõrk koht kasevineer, kuna puit ei saa seal kuivada ja kasepuit läheb kergesti hallitama.

Hallituskohti püütakse nüüd töödelda hallitusvastaste ainetega.

Soome valitsus hakkab Euroopa Liidus ajama kellakeeramise-vastast kampaaniat

Nii nagu kunagi eestlased NSV Liidus, hakkavad soomlased ajama Euroopa Liidus kellakeeramise-vastast kampaaniat. Selleks võeti kellakeeramise-vastane eelnõu Soome parlamendi päevakorrast maha ning Soome valitsus läheb selle asjaga Brüsselisse.

Soome parlament Eduskunta asus kellakeeramise-vastast rahvaalgatust üksmeelselt toetama, aga sellega edasi minna ei saa, sest seda reguleerib Euroopa Liidu vastav direktiiv, vahendab Yle.

Soome valitsus hakkab nüüd taotlema, et Euroopa Liidus muudetaks ühtselt nn suveajadirektiivi. Ettepaneku kohaselt peaks kõik elama pidevalt ühes ajas.

Soomes ühines kellakeeramise-vastase rahvaalgatusega ligi 70 000 inimest. Kellakeeramise lõpetamise vajadust põhjendatakse inimeste tervisega, kuna on ära tõestatud, et kellakeeramine toob kaasa südamerabandusi ja see pole naljaasi. Lisaks põhjustab kellakeeramine inimestel unehäireid.

Seoses kellakeeramisega meenutati, et Soome on olnud varem ise üks kellakeeramise pooldajaid. Samas märgitakse, et nüüd on õige aeg tehtud vead parandada.

Kellakeeramine on maailmas väikse osa, põhiliselt Lääneriikide eripära. Suuremas osas maailmast, sealhulgas valdavas osas Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas ei toimu mingit kellakeeramist.

Ministeeriumi kantsler peitis end auto pagasiruumi

Soomes on puhkenud suuremat sorti skandaali selle pärast, et välisministeeriumi kantsler Samuli Virtanen peitis end peaminister Juha Sipilä juures käies auto pagasiruumi.

Tegemist on salajase kohtumisega suvel peaministri Kesäranta residentsis vahetult enne seda, kui Põlissoomlaste erakonna saadikud otsustasid valitsuskriisi vältimiseks jätkata valitsuses ja erakonnast lahku lüüa.

Virtaneni käiku Kesäranta residentsis taheti saladuses hoida ja kuivõrd oli kahtlus, et residentsi värava juures võivad olla ajakirjanikud, siis otsustati peita kantsler auto pagasiruumi.

Kui varem sellise asja üle ainult spekuleeriti, siis nüüd avaldas kantsler ise endast pildi Facebooki küljel, kus annab mõista, et asi nii just oligi.

Välisminister Timo Soini ei soovinud asja kommenteerida, vahendab Iltalehti.

Saara Aalto valiti ilma konkursita Soome esindajaks Eurovisioonil

Järgmisel aastal esimest korda Portugalis peetaval Eurovisiooni lauluvõistlusel Soomet esindav laulja on juba teada – see on Saara Aalto. Ta valiti välja ilma konkursita.

Kui tavaliselt valitakse Soome esindaja välja Uue muusika võistlusel, siis seekord võistlust kui sellist ei tule, sest võitja on juba teada – Saara Aalto. Aalto esitab kolm lugu, millest ühest saab esinduslugu, vahendab Iltalehti.

Uue muusika võistlus korraldatakse tänavu märtsikuus. Võistlus kannab jätkuvalt sama nime, kuigi sel osaleb ainult üks võistleja.

Saara Aalto on tuntud Soome laulja ja helilooja. Tema suur unistus on olnud Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemine.

Aalto on varem esinenud telesaadetes Talent Suomi, The Voice of Finland ja Briti The X Factor.

Isadepäeva kaotamisse Soome lasteaedades sekkus lastekaitsevolinik

Isadepäeva kaotamisse Soome lasteaedades sekkus otsustavalt lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila, kelle väitel ei tohiks lapsi alaväärtustada.

Kurttila seisab traditsiooniliste emade- ja isadepäevade tähistamise eest, vahendab Iltalehti.

Kurttila arvates pole mingit põhjust loobuda rahvusvahelistelt tähistatavatest tähtpäevadest. Kurttila pöördub kõigi omavalitsuste poole, et nad ei laseks asendada emade- ja isadepäeva lähedastepäevaga. Lapsi ei tohiks alaväärtustada ja neilt võtta selle päeva tähistamise võimalust.

Kurttila arvates ei tohiks lapsi liialt pettumuste eest kaitsta. Lapsed on saanud juba aastaid kutsuda nende päevade tähistamisele oma lähedasi ja see pole olnud mingi probleem.

Lähedastepäeva tähistamist on arutatud juba pikalt ja seda on püütud põhjendada uue varajase kasvatuse programmiga. Sealt aga mingit toetust ei leia.

Kurttila avaldab imestust Helsingis toimuva üle. Tema arvates ei saa öelda, et lapsed millestki ilma ei jää, kui isadepäeva nime enam kasutada ei saa.

Kurttila on seoses katsetega isadepäeva kaotada mures laiemalt isade väärtustamise pärast. Kui tahetakse isasid rohkem kaasata laste ellu, siis ei tohiks isadepäeva ära kaotada ja asendada seda millegi muuga. Isade- ja emadepäeva kaotamine on Kurttila arvates märk täiskasvanute ebakindlusest. Helsingis toimuv on ere näide sellest, kuidas laste huvidega põhjendatakse täiskasvanute ebakindlust. Kurttila innustab lasteaia töötajaid tuginema rohkem oma sisetundele ja oskustele, sest nad on õppinud toime tulema teistsugustest peredest lastega, nii et isadepäeva ei peaks kaotama.

Sarnast asja pole Kurttila väitel ka teistes Põhjamaades. Helsingi linn pehmendas lähedastepäeva tähistamise asja teatega, et see on vaid katsetus mõnes lasteaias.

Helsingi lasteaiad loobuvad isadepäeva tähistamisest

Helsingi lasteaiad on loobumas isadepäeva tähistamisest ja asemele tuleb sooneutraalsem lähedastepäev.

Praegu on isadepäev asendatud lähedastepäevaga Yliskylä ja Kulosaari lasteaedades. Kulosaaris põhjendatakse seda kasulikkusega lapse jaoks, vahendab Iltalehti.

Põhjus on nimelt selles, et Helsingis on palju erilisi peresid. Laps on aga kõige keskmes ja tema jaoks on tähtis, et keegi lähedastest tuleks kohale. Nüüd vaadatakse, kuidas uus süsteem töötab, rääkis Kulosaari lasteaia juhataja Ria Sotka.

Kulosaaris tähistatakse lähedastepäeva järgmise nädala neljapäeva hommikupoolikul.  Eesmärk on kohelda kõiki peresid võrdselt ja tagada, et kõik oleks teretulnud.

Tagasiside on uuendusele olnud nii positiivne kui negatiivne. Ühelt poolt peetakse seda heaks algatuseks, aga negatiivseid kommentaare ei soostunud lasteaia juhataja avalikustama.

Helsingi abilinnapea Pia Pakarinen ütles, et lasteaedade juhatajad saavad isadepäeva asendamise otsustada iseseisvalt. Näiteks siis, kui vanemad paluvad ja seda võiks teha isegi ühe lapse trauma vältimiseks. Lapsel võib olla näiteks kaks isa või ema.

Isadepäeva tähistatakse Soomes 12. novembril. Esimest korda tähistati seda päeva 1970. aastal. Ametlikuks pidupäevaks ehk nn lipupäevaks kuulutati see 1987. aastal.

Helsingis on ligi 330 linna lasteaeda.

Helsingi lasteaedades hakatakse alates jaanuarist pakkuma taimetoitu

Alates jaanuarist pakutakse kõigis Helsingi lasteaedades soovi korral taimetoitu ja see võib olla kuni viie euro võrra kallim kui tavatoit.

Helsingi linnas prooviti taimetoitu katseliselt mõnes lasteaias ja see osutus esialgsete hinnangute kohaselt odavamaks, vahendab Helsingin Sanomat.

Aasta tagasi otsustati Helsingis pakkuda katseliselt lastele taimetoitu 20 lasteaias, et arvestada, kui palju võib taimetoit minna tavalisest kallimaks. Prooviaeg lõppes sügisel ja selle järgi osutus taimetoit kardetust odavamaks.

Helsingi lasteaedade toit ehk hommikusöök, lõuna ja õhtuoode maksavad kokku lapse kohta 7,26 eurot päevas. Taimetoit läks kallimaks ainult 5,49 euro võrra.

Kui aga taimetoitu pakkuda rohkem, on see kallim ainult 2,1 euro võrra päevas.

Küsitluste järgi on taimetoitu tarbivaid lapsi Helsingi lasteaedades alla 50.

Samaaegselt taimetoidu hinna arvestusega tegeleb Helsingi ülikool taimetoidu tervislikkuse väljaselgitamisega. Enamus lapsi tarvitab taimetoitu mitte tervislikel, vaid kogu perega seotud muudel põhjustel nagu keskkonna ja loomade kaitse.

Kogu maailm hämmingus: soomlastele meeldib makse maksta

Kogu maailm on hämmingus, sest 79 protsenti ehk valdav enamus soomlastest maksab meeleldi makse.

Eriti hämmastav on veel see, et vaid viimase nelja aastaga on poolehoid maksude maksmisele kasvanud Soomes kümne protsendipunkti võrra, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomlaste maksusõbralikkust põhjendatakse kahe asjaga: esiteks on maksude maksmine muudetud võimalikult lihtsaks ja sõbralikuks. Teine põhjus on avaliku elu tegelaste suurenenud poolehoid maksude maksmisele. Näiteks Supercelli müügiga miljoneid teeninud Ilkka Paananen ja Mikko Kodisoja otsustasid teenitud tulult kõik maksud ilusti ära maksta.

Paananen on hiljem korduvalt rääkinud, et on Soomelt nii palju saanud, et ta ei pea paljuks Soomele tagasi anda. Ta ütles, et on Soomes üles kasvanud ja hariduse saanud ning on õiglane, et annab nüüd Soomele tagasi.

Pärast Sepercelli müüki oli Paananeni soov, et ettevõte jääks Soome, mis omakorda tõi Soomele 700 miljonit eurot maksutulu.

Paananen on pannud soomlased teistmoodi mõtlema. Varem pole Soome rikkaimad inimesed nii maksusõbralikud olnud.

Maksuameti küsitluse järgi peab tervelt 96 protsenti soomlastest maksude maksmist oluliseks, kuna ainult maksudega on võimalik ülal pidada heaoluühiskonda. Makude vältimine on Soomes üha ebapopulaarsem. Vastanutest 46 protsenti peab maksude vältimist taunimisväärseks, 2015. aastal oli vastav number 33 protsenti.

Maksuteemaline küsitlus viidi Soomes läbi 2017. aasta augustist oktoobrini ja selles osales 1100 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Maksuamet on Soomes selliseid küsitlusi korraldanud iga kahe aasta tagant, viimane oli 2015. aastal.