Euroopa Komisjon valmistab ette üleüldist automaksu

Euroopa Komisjon valmistab ette uut automaksu, mis tahetakse kiirkorras kehtestada ka kõigile sõiduautodele ja kaubikutele.

Vastavat seaduste paketti tutvustab Komisjon homme Euroopa Parlamendile, vahendab Ilta-Sanomat. Kui seadus jõustub, puudutab see autosid kõigis Euroopa Liidu riikides, kaasa arvatud Soomes ja Eestis.

Automaksu suurus jääks liikmesriigi enda otsustada, aga seda hakatakse arvutama üldistel alustel kilomeetripõhiselt. Maksudes sisalduks ka keskkonnakomponent, mis arvestab auto tegelikku heitgaaside eraldust.

Euroopa Liidu poolt on ette kirjutatud ka muud üksikasjad, näiteks elektri- ja vesinikuautode 75-protsendiline maksusoodustus ning reeglid auto kasutamise kohta teises liikmesriigis.

Uus seadus jõustub 2023. aastal, sõiduautosid ja kaubikuid puututav osa 2025. aastal. Praegu on Euroopa Liidus kasutusel kilomeetripõhine maks vaid raskeveokitele.

Automaksu puudutav seaduste pakett on kavas Euroopa Liidus läbi suruda Eesti eesistumise ajal järgmisel poolaastal ja enne järgmisi Europarlamendi valimisi.

Soome ettevõtted pole huvitatud pikaajalistest töötutest

Soome valitsus püüab küll pikaajalisi töötuid tööle sokutada, olles nõus tööandjale maksma kinni kõik kulud, aga tööandjad pole neist huvitatud.

Valitsuse plaani järgi makstaks ettevõtetele kinni pikaajaliste töötute poole aasta kulud, maapiirkonnas koguni terve aasta, vahendab MTV.

Ettevõtete eesmärk pole palgata võimalikult odavat tööjõudu, vaid leida tootlik ja ettevõtte jaoks sobiv inimene, räägib Soome ettevõtjate liidu peaökonomist Mika Kuismanen. Soome erialaliitusid ühendava STTK peaökonomist Ralf Sund kahtleb nii ettevõtete kui ka omavalitsuste soovis palgata pikaajalisi töötuid ainult palkamise pärast.

Ei usu, et pikaajaliste töötutega katsetamise vastu oleks suurt huvi, isegi kui selle eest ei pea midagi maksma, leiab Sund. Põhjuseks on range töökorraldus. Ettevõtted on huvitatud tulemusest ning valivad hoolikalt töötajaid. Isegi avalik sektor pole enam mingi heategevusasutus, märgib Lund.

Töötute proovimist siiski päris maha ei tehta, kuna saadakse aru, et sellest sõltub terve riigi käekäik. Olenevalt olukorrast võiks seda proovida, sõnab Ralf Sund. Tema arvates peaks pikaajalistesse töötutesse suhtuma individuaalsemalt. Lahendus oleks see, kui kõigi osapoolte koostöös leitakse kõige sobivam lahendus.

Kuismanen rõhutab senisest suuremat aktiivsust kohe pärast töötuks jäämist. Sageli käiakse pärast töötuks jäämist koolituselt koolitusele, aga see ei paranda oluliselt tõenäosust tööd saada. Aktiivne tegutsemine kohe pärast töötuks jäämist on kõige lihtsam viis uuesti tööd saada.

Valitsuse uus proovitööd puudutav seadus on praegu kooskõlastusringil. Selle järgi katsetatakse uut meetodit kõigepealt Poris, Raumal, Kuopios, Siilinärvis ja Tuusniemis. Seadus peaks jõustuma juba augusti algul ja see kehtib kuni järgmise aasta lõpuni.

SOOMES: Aasta alguse majanduskasv ületas ootusi

Soome aasta alguse majanduskasv oli Statistikaameti andmetel võrreldes eelmise aastaga 2,8% ja see ületas ootusi.

Jaanuaris oli kasv 4,3% ja märtsis 1,3%, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui numbrid peavad paika, siis on Soome majandus kasvanud oodatust palju kiiremini. Viiteid kiire kasvu kohta on saadud aasta alguse ekspordinumbritest.

Möödunud nädalal teatas Soome toll, et kaupade ekspordi maht kasvas aasta algul võrreldes möödunud aastaga tervelt 17%. Teenuste eksport on samuti tõusuteel.

Danske Banki peaökonomist Pasi Kuoppamäki ütles, et kasv on jätkunud ka esimese kvartali järel, sest tööstuse kindlustunde indeks püsib kõrge ja tarbijate kindlustunne on samuti tipus.

Märgid näitavad, et 2017. aasta on alanud oodatust paremini ning üle 2% kasv terve aasta peale on täiesti võimalik. Soome majandus kasvab kiiremini kui eurotsoonis keskmiselt.

Soome konkurentsivõimet võib aga vähendada sügiseks planeeritud uus palgakokkulepe. Samuti võib kasvu ohustada maailmamajandus.

Tänu kasvule on suurenenud Soome tööhõive. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on tööhõive kasvanud 0,5%. Töötunde tehti esimeses kvartalis 1,8% rohkem kui möödunud aastal samal ajal.

Uus seadus lööb Soome töötud kahte lehte

Uus seadus lööb Soome töötud kahte leeri, kus eelistatakse neid, kes on aktiivsed ja rõõmsad. Seaduseelnõu läheb kooskõlastusringile juba käesoleval nädalal.

Seadus peaks jõustuma uue aasta algul, aga sellele on vastu töövõtjate keskliit SAK, vahendab Helsingin Sanomat. Töövõtjate liidu arvates halvendab seadus töötute olukorda.

Tegemist on sõsarseadusega möödunud nädalal kooskõlastusringile läinud eelnõuga, milles sunnitakse töötuid kandideerima vähemalt ühele ametikohale nädalas.

Aktiivsed töötud on uue seaduse järgi need, kes on teinud kolme kuu jooksul vähemalt 18 tundi tööd. Nendele makstakse töötutoetust edasi. Toetust saavad ka need, kes on niisama palju tunde kasutanud töölesaamist soodustavaid teenuseid.

Teise kasti kuuluksid seaduseelnõu järgi need töötud, kes ühel või teisel põhjusel pole leidnud mingit tööd ega kasutanud töölesaamist soodustavaid teenuseid. Nende töötutoetus kahaneks 4,65% võrra. Ligi 700-eurone igakuine töötutoetus väheneb umbes 32 euro võrra. Need, kes saavad ühes kuus 2000 euro suurust töötushüvitist, kaotavad 93 eurot.

Seaduseelnõu järgi on töötutel igas kuus üks omavastutuspäev, mille eest makstakse toetust ainult siis, kui töötu on aktiivne.

Töö on Soome seaduse järgi lepinguline töösuhe kuutasuga vähemalt 1187 eurot. Arvesse läheb ka töö ettevõtjana, kui igakuine maksustav sissetulek on 1047 eurot.

Soomes oli märtsikuu seisuga 317 300 töötut.

Soome kehtestab raskeveokite teekasutusmaksu

Soome valitsus on otsustanud kehtestada raskeveokitele teekasutusmaksu. Kava järgi kompenseeritakse maks kohalikele transpordifirmadele.

Vastava eelnõu valmistab ette rahandusministeerium, vahendab Karjalainen. Eelnõu arutatakse läbi transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Täpset ajakava pole veel paika pandud, samuti pole veel selge, kas see puudutab kõiki või ainult üle 12 tonni kaaluvaid veokeid. Täpsustamist vajab ka see, kuidas kompenseeritakse maks kohalikele ettevõtjatele.

Teekasutusmaksu on mitmetes Euroopa riikides korjatud juba aastaid. Kui Soome autod sõidavad välismaale, siis peavad nad maksma. Samas välismaised autod Soomes midagi maksma ei pea. Selline olukord kahjustab võrdset konkurentsi.

Soome transpordifirmade liit on sellist maksu taotlenud juba aastaid. Põhjuseks on asjaolu, et Soome transpordifirmad peavad välismaal maksu maksma, aga välismaa firmad Soomes mitte.

Soome on Euroopas üks viimaseid riike, kus selline maks kehtestatakse.

Soome omavalitsustöötajate keskmine kuutasu on 3036 eurot

Soome omavalitsustöötajate keskmine kuutasu oli möödunud aastal 3036 eurot ja riigiteenistujatel 3826 eurot, selgub Statistikaameti ülevaatest.

Palgasaajate arvu arvestav mediaantasu oli omavalitsustöötajatel 2772 eurot ja riigiteenistujatel 3539 eurot.

Omavalitsustes teenisid kõige rohkem omavalitsusjuhid, kelle kuutasu ulatus ligi 5000 euroni, kõige vähem tugipersonal, näiteks koristajad, kelle töötasu oli veidi üle 2000 euro.

Soome omavalitsustöötajate palgad 2016. aastal. Allikas: Statistikaamet

Riigiteenistujate puhul ulatusid juhtide palgad möödunud aastal üle 6500 euro, sõjaväelaste ja spetsialistide palgad üle 4000 euro, tugipersonali palgad aga algasid 2500 eurost. Kaks kolmandiku riigiteenistujatest on spetsialistid.

Riigiteenistujate palgad Soomes 2016. aastal. Allikas: Statistikaamet

Palganumbri sisse on arvestatud põhipalk ja lisatasud, aga seal pole ületunnitasu, puhkuseraha ja tulemustasusid.

Soome töötuid ootab ees suur muutus: toetuse saamiseks on vaja kandideerida vähemalt 12 kohale

Soome töötuid ootab ees suur muutus, mille kohaselt peab töötu kandideerima vähemalt 12 ametikohale, muidu jäetakse ta 60 päevaks toetusest ilma.

Töötuid sunnitakse rohkem pingutama töökoha leidmise nimel. Tööotsimiskavade tegemine on kavas lõpetada. Vastava seaduseelnõu avalikustab valitsus reedel, vahendab Helsingin Sanomat.

Töötu peab kolme kuu jooksul kandideerima vähemalt 12 töökohale, et säilitada töötutoetus järgnevaks 60 päevaks. Algul oli plaanis tõsta kandideerimise nõue lausa 15 töökoha peale, aga seda arvu vähendati nõnda, et iga nädala peale jääks üks kandideerimine.

Töötutele ei koostata enam tööotsimiskavasid ega viida läbi vestlusi, selle asemel peab töötu ise aktiivne olema. Vestlusi viiakse läbi siis, kui töötus venib pikaks.

Töötu peab oma tegevuse kohta internetiteenuse kaudu aru andma vähemalt korra nädalas.

Alates 2019. aastast hakkavad töötutega tegelema maavalitsused. Maakondadele jääb kohustus pakkuda töötusega seotud teenuseid ja aktiviseerida pikaajalisi töötuid.

Praegu koostavad töötukassad ehk TE-esindused töötutele isikliku tööotsimiskava. Kui töötu keeldub talle pakutud töökohast või käitub muul moel halvasti, siis on võimalik temalt võtta töötutoetus 15-90 päevaks.

Tööturuasutused peavad kavandatavat muudatust probleemseks ja rumalaks. Näiteks 12 töökoha nõue paneb töötud tegema fiktiivseid kandideerimisi, aga samas ei saa nad ametnikelt tugiteenuseid ja peavad omal käel toime tulema.

Töötute ja tööpakkujate kokkuviimiseks on kavas luua virtuaalne tööturuplats, kuhu töötud saaksid luua enda kohta profiili.

Tööturuasutuste arvates võib selline muutus viia pakkumiste mõttetu kuhjumiseni ning tööandjad hakkavad töötajaid otsima tööturuasutuste asemel hoopis mujalt. Nõnda koguneb sellele virtuaalsele tööturuplatsile väga vähe pakkumisi.

Seaduseelnõu läbib kooskõlastusringi ja peaks jõustuma 2019. aasta algul.

Soomes kavandatakse eraisiku pankrotti, millega saab võlgadest vabaks

Soomes kavandatakse Euroopas unikaalset eraisiku pankrotti, millega saab korraga kõigist võlgadest vabaks.

Asi käiks nii nagu firmade pankrotiprotsessis, kus müüakse maha kogu vara ja saadud summa jagatakse võlausaldajate vahel. Pärast seda saab inimene alustada puhtalt lehelt, vahendab Yle.

Eraisiku pankrot on Soome valitsuse idee, mis aitaks suurtesse võlgadesse mattunud maksevõimetuid inimesi, ütles Soome pankrotiombudsman Helena Kontkanen Yle hommiku-tv saates. Inimese varad müüakse ja saadud raha jagatakse võlausaldajate vahel.

Kontkanen ütles, et konkreetset kava veel välja töötatud ei ole. Praegu saab võlgades inimene taotleda kohtus eraisiku võlamenetlust. Võlamenetluse käigus müüakse samuti maha vara ja saadud summa jagatakse võlausaldajate vahel. Ent võlgnikul jääb üles järelmaksu kohustus, mille pikkus on enamasti kolm aastat. Selle kolme aasta jooksul teenitud tulu läheb võlgade tasumiseks, pärast seda on inimene võlgadest prii.

Kontkanen ütles, et planeeritav eraisiku pankroti võimalus oleks radikaalne uuendus. Sellist asja praegu kusagil mujal Euroopas ei ole, et pärast pankrotti saaks kohe võlgadest priiks. Üks takistus selle uuenduse puhul võib olla võrdsuspõhimõte, kus seaduse järgi tuleb kõiki kohelda võrdselt ja kellelegi ei tohi teha eelistusi.

Soome heaoluühiskond mureneb, kümned tuhanded seisavad leivasabas

Soome heaoluühiskond mureneb ja kümned tuhanded inimesed seisavad leivasabas. Samuti suureneb ühiskonna kihistumine.

Soome Yle A-Stuudio saates edastati leivajärjekorrast tervitused poliitikutele, kes on Soome nii kaugele viinud.

Stuudios olnud Soome roheliste esindaja ja vaesteuurija Maria Ohisalo ütles, et kümned tuhanded inimesed leivajärjekorras on märk Soome heaoluühiskonna murenemisest.

Stuudios olnud töötu soomlane Aarni Reiman, kes üle kümne korra käinud leivajärjekorras, ütles, et ilma kogemusteta noortel on väga raske tööd saada. Tema arvates oleks lahendus see, kui noored saaksid mingisugustki tuge sel ajal, kui nad oma esimest töökohta otsivad.

Stuudios olnud pere- ja põhiteenuste minister Juha Rehula ütles, et Soome pole kihistumine oluliselt suurenenud, aga leivasabade probleemile tal ühest vastust ei olnud. Tema sõnul tehakse kõik selleks, et noored töötud saaksid tööle.

Soome valitsus kärbib toetusi, annab raha juurde teadusele ja politseile

Soome valitsus andis eilsel tulevikuplaani ehk nn kehysriihi esitlusel teada, et lähiajal kärbitakse eluasemetoetusi, samas antakse raha juurde teadusele ja politseile.

Valitsuse tähtsaimad otsused on järgmised (allikas: Helsingin Sanomat):

  • väikse ja keskmise sissetulekuga peredes vähendatakse lasteaiamaksu, 6700 peret vabanevad lasteaiamaksust.
  • eluasemetoetusele seatakse ruutmeetri põhine piir, millest enam ei maksta.
  • eluasemetoetus tõuseb vastavalt kulutustele, mitte üürihindadele.
  • võlgnikele antakse maksepuhkust, kui inimene on olnud pikalt töötu ja asub tööle.
  • kärbitakse nende töötute toetusi, kes aktiivselt tööd ei otsi.
  • sotsiaalturvasüsteem tehakse täiesti ringi, seda hakkab ellu viima järgmine valitsus.
  • valitsus käivitab gümnaasiumiuuenduse.
  • innovatsiooniasutus Tekes saab juurde 70 miljonit eurot kahe aasta peale, Soome Akadeemia saab juurde 50 miljonit.
  • ekspordi ja turismi arendamiseks antakse kahe järgmise aasta jooksul juurde 50 miljonit eurot.
  • kutsehariduse reformi jaoks antakse juurde 15 miljonit, pärast seda, kui kutsehariduse rahastust kärbiti 190 miljoni võrra.
  • sotsiaal- ja terviseteenuste uuenduse jaoks pannakse kõrvale miljard eurot.
  • politsei, Supo, kaitsejõud ja piirivalve saavad järgmisel aastal juurde 98 miljonit eurot. Politsei saab 34 miljonit ja kaitsejõud 50 miljonit.
  • valitsusse tuleb juurde kolm uut ministrit.