Lugeja küsib: Mis juhtub, kui Eesti numbrimärgiga auto ületab Soomes kiirust?

Mis juhtub, kui Eesti numbrimärgiga auto ületab Soomes kiirust, automaatne liiklusjärelevalve tabab ta teolt ja tuleb aeg kihutajale trahv saata? Kas kiri jõuab kohale?

Vastus sõltub sellest, kas autoomanik on Soome sisse kirjutatud.

– Eesti numbrimärgiga autode puhul selgitame välja, kas autoomanik elab Soomes. Juhul kui elab, saadame trahvi ta Soome aadressile, vastab Politsei liiklusohutuskeskuse juhataja, ülemkomissar Dennis Pasterstein.

Kui Soome aadress puudub, jääb trahv saatmata ja kihutaja karistamata.

– Seaduse järgi oleks meil võimalik saata trahv ka Eestisse, kuid meie süsteemid seda veel ei luba.


Pastersteini sõnul
 kihutavad eestlased vahel tarbetult palju, mida on ka Helsingi liikluses märgata.

– Eestlaste suur arv pealinnapiirkonnas kajastub ka kiiruse ületamistes, tõdeb ülemkomissar.

Äkki eestlased ongi kavalad ja kasutavad süsteemis olevat lünka meelega ära? Kihuta palju tahad, ega mendid meile nagunii järele ei jõua!

Pastersteini kinnitusel selline mõtteviis ära ei tasu, sest teedel on lisaks automaatsele järelevalvele ka palju politseipatrulle.

– Kihutajad kipuvad ikka vahele jääma, märgib ta.

Arvamused ja küsimused kirjuta kommentaariumisse või Soome24.fi meiliaadressile toimetus@soome24.fi

 


Loe veel uudiseid


 

Kuritegude arv tunamullusel tasemel – veebipettused endiselt tõusus

Läinud aastal anti politseil teada kokku 807 433 kuriteost. Kuritegude koguarv kasvas tunamullusest vaid 0,2 protsendi ehk 1 650 kuriteo võrra, vahendab Soome politsei oma kokkuvõttes.

Varavastaste kuritegude arv langes tunamullusega võrreldes rohkem kui kolm protsenti. Röövimiste arv kasvas seevastu 9,5 protsendi ehk 150 röövi võrra.


Pettuste arv
kasvas ligi kaheksa protsendi ehk umbes 2 900 kuriteoga. Eriti lokkasid veebipettused: tunamullu sai politsei teada 5 574 veebipettusest, mullu kasvas number juba 8 782-ni.

Vägistamiste arv lisandus tunamullusega võrreldes 11 protsendi ehk 117 kuriteo võrra. Kõikide seksuaalkuritegude, sealhulgas vägistamiste ja seksuaalsete ahistamiste arv tõusis ligi 13 protsenti. Välismaa kodanike tehtud seksuaalkuritegude koguarv tõusis kokku 273 kuriteoga.


Liikluskäitumise osas
on politseil seevastu häid uudiseid: liikluses käitutakse varasemast paremini ja ka hukkunud või vigastatud liiklejate arv on märkimisväärselt langenud.

Tänu kasutustõkistele olid ka sõidukivargused endiselt languses. Need langesid tunamullusega võrreldes rohkem kui 10 protsenti.

 


Loe veel uudiseid


 

Soomest leiti rekordarv valeraha

Mullu avastati Soomes tunamullusega võrreldes kahekordne arv valeraha, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome Panga andmetel leiti võltsitud rahatähti kokku 2 171 tükki. Ainuüksi aasta lõpus leiti Helsingist korraga ligi tuhat 500-eurost võltskupüüri.

Ka tunamullu leiti eelneva aastaga võrreldes kahekordne arv valeraha.

Kõige tavalisemad on 50-euroste kupüüride võltsingud, kuid valerahaga kokku puutumine on asjatundjate sõnul siiski väga ebatõenäoline.


Euroalalt leiti
võltsitud eurokupüüre mullu kokku 684 000 tükki. Aasta teisel poolel oli 80 protsenti nendest kas 20- või 50-eurosed.

 


Loe veel uudiseid


 

Helsingis määrati kümne kuu jooksul 130 000 parkimistrahvi

Läinud aastal määrati Helsingis jaanuari algusest oktoobrikuu lõpuni kokku 130 000 parkimistrahvi, kirjutab Helsingin Sanomat.

Kõige rohkem trahve määrati Haartmaninkatul Meilahti haigla lähistel. Seal on trahvide arv (5,7 protsenti) märkimisväärselt suurem kui mujal Helsingis (2,8 protsenti) ja ka põhjust on lihtne leida: haiglasse tullakse sünnitama, aga ka haiguse ja kurbade uudiste pärast, mistõttu pole õige parkimine alati prioriteediks.

Helsingi jäähalli ümbruses pargitakse hooletult jäähokimängude, kontsertide ja teiste ürituste ajal.

Kesklinnas on probleemiks seevastu Mikonkatul peatuvad paki- ja veoautod, mis teenindavad lähedal asuvaid poode ja jäävad kõnniteele vajalikust pikemaks parkima. Parkimiskontrolöride sõnul peaksid nad tänava asemel hoopis maa-alust teenindustunnelit kasutama.

Lisaks on kesklinnas näiteks Tennispalatsi lähistel asuvad busside parkimiskohad tihti õhtuste kino- ja restoranikülastajate päralt.


Helsingis määrati
läinud aastal kõige rohkem parkimistrahve Haartmaninkatul (2 197 trahvi) ning kesklinnas Fredrikinkatul (1 660) ja Annankatul (1 536).

Espoo TOP 3 nimekirjas võidutsevad Leppävaaras asuv Veräjäpellonkatu (2 725), Jorvi haigla (2 267) ja Leppävaara raudteejaama parkla (905).

Vantaas kirjutati trahve kõige rohkem lennujaamas (1 785) ning Tikkurilas Asematiel (1 530) ja Neilikkatiel (1 084).


Loe veel uudiseid


 

Politsei hädas uue infosüsteemiga – tuhanded trahvid muudeti hoiatusteks

Detsembri alguses jõustus Soomes uus trahviseadus. Samal ajal uuendas politsei oma automaatse liiklusjärelevalve trahvisüsteemiga seotud infosüsteemi.

Kui trahvisaaja pole kiiruse ületamise eest määratud trahviga nõus, on tal võimalus saata politseile avaldus trahvi tühistamiseks. Uus süsteem ei suutnud aga töödelda enne detsembrit määratud trahvide tühistamiseks tehtud avaldusi.

Sellepärast otsustati kõnealused trahvid muuta kõigest hoiatusteks, vahendab Yle.


Arvestuste kohaselt
muudeti hoiatusteks 2 000–2 500 trahvi kogusummaga ligi pool miljonit eurot.
 


Loe veel uudiseid


 

Helsingi liikluses suri läinud aastal rekordiliselt vähe inimesi

Helsingi liikluses hukkus läinud aastal vaid kaks inimest. See küllaltki positiivne rekord teeb Helsingist oma suurusjärgus arvatavasti maailma kõige turvalisema linna.

Varem on rekordiks olnud 2010. aasta, mil pealinna liikluses sai surma viis inimest.

Helsingi politsei liiklusohutuskeskuse juhataja, ülmekomissaar Dennis Pasterstein ütleb Helsingin Sanomate intervjuus, et üle 600 000 elanikuga linna kohta on tegemist väga hea tulemusega. Samas lisab ta, et isegi kaks surma on liiga palju, kuid liiklussurmade arv on siiski märkimisväärselt madalal tasemel.


2010. aastast
alates on pealinna liikluses hukkunud iga aasta 5–10 inimest, välja arvatud 2015. aastal, mil sai surma 12 inimest. Viimati suri Helsingi liikluses üle 20 inimese 1994. aastal. 1975. aastal sai surma seevastu ligi 50 inimest.

Pastersteini sõnul on üks langeva trendi suurimatest põhjustajatest 1992. aastal Helsingis toimunud kiiruspiirangu alandamine. Kindlasti on mõjutanud ka parem linna- ja liiklusplaneerimine ning autode turvalisuse ja esmaabi arenemine. Viimaste aastate jooksul on lisandunud ka automaatne liiklusjärelevalve.

Postimehe vahendusel leidis Tallinnas läinud aastal aset 501 liiklusõnnetust, milles sai surma üheksa inimest. 2015. aastal oli õnnetusi 497 ja surmajuhtumeid 12.

HS: Korteritesse sissemurdmiste arv on kaks korda kasvanud

Soomes on viimase kümne aasta jooksul kasvanud elukohtadesse sissemurdmiste arv kaks korda. Viimastel aastatel on politsei hinnangul nende arv kasvanud seetōttu, et tegutsemas on välismaalastest koosnevad rühmad.

2014. aastal kasvas sissemurdmiste arv viiendiku vōrra, sisse murti ligi 2700-sse kodusse. Seejärel ei ole sissemurdmiste arv vähenenud. Tänavu jaanuarist maikuuni on toimunud sama palju sissemurdmisi kui eelmisel aastal samal perioodil.

”Meie nägemuse järgi on sissemurdmiste arv kasvanud seetõttu, et tegutsevad välismaalt tulnud rühmitused. Kaasavõetud asjad ja sissemurdmiste tegemise laad viitavad tugevasti sellele, et tegijad on pärit välismaalt ja seda ka nende juhtumite puhul, kus ei ole tegijat leitud,” ütles politseiinspektor Tommi Reen Politseiametist.

Politsei statistika järgi on kolmandik neist, keda sissemurdmistes kahtlustatakse, välismaalased. Nende osakaal on viimastel aastatel isegi veidi vähenenud. Aga politsei statistikas näidatakse vaid juhtumeid, mis on politsei poolt ära lahendatud. Vaid iga kolmas sissemurdja saadakse kinni. Välismaalaste poolt tehtud sissemurdmisi on Reeni sõnul raskem uurida kui soomlaste poolt tehtud sissemurdmisi. Need jäävad siis sagedamini lahendamata.

”Meiepoolne arusaam on, et rohkem kui pooled sissemurdmised tehakse välismaalaste poolt, need on ringiliikuvad kurjategijad. Mida rohkem politsei panustab sissemurdmiste uurimisse, seda suuremaks kasvab välismaalastest sissemurdjate osakaal.”

Näiteks Lääne-Uusimaa piirkonnas lahendati üle-eelmisel aastal üle 40% sissemurdmistest, ja nendest 80% juhtudest oli sissemurdja välismaalane, ütles Reen.

Politsei teatel erinevad sissemurdmised sõltuvalt sellest, kas selle on teinud välismaalane või soomlane. Välismaalastest sissemurdjad lähevad vargile kainena, korterist võetakse eelkõige kaasa ehteid ja raha ning seejärel lahkutakse. ”Ka Soomes on selliseid kurjategijaid, kes teevad professionaalseid sissemurdmisi. Soomlastest kurjategijatele on omane see, et korterist võetakse kaasa kõikvõimalikke asju, näiteks relvasid, alkoholi ja elektroonikaesemeid. Samas võidakse tekitada muud segadust ja söödakse näiteks külmkapp tühjaks,” sõnas Reen.

Euroopas on riigist riiki liikuvad kurjategijad pärit enamasti Baltimaadest ja Ida-Euroopast. Soome tullakse laevaga kas Helsingisse või Turusse, autoga tullakse Haaparanta piirkonnast ja tagasi minnakse kuhugi teise suunda. Peaaegu kõik sarisissemurdmised on tehtud nende kurjategijate poolt, kes liiguvad riigist riiki, ütles Helsingi politsei ülemkriminaalkomissar Tuomo Lotta. Suuremates sarisissemurdmistes on sees käidud üle 100s korteris. Varaste poolt soositumad piirkonnad võivad aastate kaupa vahelduda, kuid üldiselt jäävad need Reeni sõnul peamagistraalide lähedusse. Eelmisel aastal oli statistika järgi rohkem sissemurdmisi, kus kahtlustati tegijatena välismaalasi, Kainuu ning Lõuna- ja Põhja-Karjala piirkondades. ”Need piirkonnad jäävad peamagistraalidest veidi eemale. Mõnikord näeme ka, kus piirkonnas on politsei teinud head tööd. Kui vargad saadakse kuskil kinni ja nad saavad karistada, liigub sõnum kiiresti edasi ja järgmistel aastatel on juba statistikas näha, et sissemurdmisi ei ole enam nii palju,” ütles Reen.

Tänavu on sissemurdmiste arv kasvanud Helsingis, Lõuna-Savo piirkonnas ja Pirkanmaal, kus on politsei sõnul olnud vähemalt paar suuremat sissemurdmiste sarja. Helsingi politseile teatati eelmisel aastal 390-st sissemurdmisest. Rohkem avaldusi tuli Kallio, Herttoniemi ja Puistola linnaosadest. Tänavu on Helsingis esimese viie kuuga olnud 190 sissemurdmist, eelmisel aastal oli samal perioodil neid 153. Tänavu on rohkem sisse murtud Kallio, Ruskeasuo, Lõuna-Haaga, Vuosaares ja Kontulas olevatesse korteritesse. ”Meil on aasta alguses olnud paar sissemurdmiste sarja. Muul juhul on tegemist olnud üksikjuhtumistega, neid toimub iga päev. Itä- ja Põhja-Helsingis murtakse sisse rohkem eramajadesse, aga korteritesse sissetungimisi on kogu Helsingis,” ütles Lotta.

Soome võib Reeni sõnul olla sissemurdjatele ligitõmbav maa, sest siin on leebe politsei ja suhteliselt lühikesed karistusajad. Samas on vahelejäämise risk Soomes suurem kui Rootsis. ”Sissemurdmised on inimeste jaoks suur tragöödia, see on väga paha tunne, kui keegi teine on sinu koju tulnud. Seepärast tahetakse ka panustada sellesse, et nii ei juhtuks,” ütles Lotta.

Helsingin Sanomat internetilehelt võib vaadata, kui palju sissemurdmisi erinevates piirkondades ja Helsingi erinevates linnaosades on tehtud. Sissemurdmiseks loetakse seda, kui teine inimene tungib ilma loata teise elamisse. Kuriteo nimeks võib olla vargus või katse varastada. Statistikas ei ole sissemurdmisi, mis on tehtud suvilatesse.

Allikas ja loe lisaks: Helsingin Sanomat