Helsingi sadamas otsiti tagaotsitavat laibatükeldajat

Helsingi sadamas esmaspäeval toimunud suure politseioperatsiooni käigus otsiti tagaotsitavat laibatükeldajat Markus Pönkät.

Tuli vihje, et ta on laeval ning Helsingi politsei käivitas operatsiooni, ütles asja kommenteerides kriminaalkomissar Kaj Björkqvist. Operatsioon tulemusi ei andnud ja meest ei leitud.

Björkqvist ütles, et tagaotsitav Pönkä võib olla relvastatud ja ohtlik. Teda otsitakse praegu aktiivselt nii kodu- kui välismaal.

Helsingi Läänesadamas kontrolliti esmaspäeva pealelõunal ligi 300 Tallink Megastarilt maha sõitnud autot.

Iltasanomat

Politsei otsis sadamas läbi 300 autot, ohtlik isik jäi tabamata

Politsei otsis täna Helsingi Läänesadamas läbi 300 Tallinki Megastarilt maha sõitnud autot, aga otsitav ohtlik isik jäi tabamata.

Suure reisijate arvu tõttu võeti autosid ette pisteliselt. Läbi jõuti otsida 300 autot, vahendab Ilta-Sanomat.

Helsingi politseijaoskonna komissar Juha Haapalainen ütles, et tegemist oli politsei ja piirivalve ühisoperatsiooniga, mille käigus kontrolliti läbi võimalikult palju autosid. Politsei otsis ohtlikku isikut, kes teadaolevalt viibis laevas. Haapalainen ütles, et politseile oli saabunud isiku kohta vihje.

Osa politseinikke olid tõhusamalt relvastatud ja kaasatud olid politseikoerad.  Midagi siiski ei leitud ja kedagi kinni ei võetud.

Autosid oli palju ja uus laev oli sisse tulemas, mistõttu vaadati autosid läbi pisteliselt. Haapalaineni sõnul oli kohal viis politseiüksust ja kaks piirivalve üksust. Põhiliselt kontrolliti autosid, aga jälgiti ka jalakäijaid.

Megastar väljus sadamast graafiku kohaselt kell 16.30, pärast seda veel kontroll jätkus. Kella 18 ajal oli operatsioon läbi.

Politsei eest põgenenud mootorrattur hukkus Espoos

Ööl vastu pühapäeva politsei eest põgenenud mootorrattur hukkus Espoos teelt väljasõitmise tagajärjel saadud vigastustesse.

Teel kihutanud mootorratturit jälitasid motopolitseinikud, vahendab MTV. Umbes kolmekümnene mees kihutas mööda Kalevantied ja kergliiklusteed Tapiola spordipargi suunas.

Edasi sõitis põgenev rattur Merituulentie kaudu Pohjantiele ning kukkus Pohjantie ja Ahertajantie ristmikul. Mees suri Lääne-Uusimaa politsei info kohaselt saadud vigastustesse.

Päästeamet sai asja kohta teate kella poole nelja ajal öösel.

Mees sõitis varastatud laaduriga Lahtis sillalt alla

Mees sõitis Lahtis varastatud 20-tonnise laaduriga politsei eest põgenedes sillalt alla. Keegi peale juhi juhtunus vigastada ei saanud. Laadur kukkus ligi 10 meetri kõrguselt napilt alajaama kõrvale maha.

Asi juhtus täna kella 11 ajal hommikul Lahtis Iso-Paavolankadul, vahendab Helsingin Sanomat. Juht ei peatunud politsei peatusmismärguande peale, vaid sõitis edasi Upo sillale. Sillal sõitis laadur läbi metallpiirete teelt välja ning tegi ligi 10-meetrise õhulennu silla alla parklasse. Silla alt lähevad läbi raudtee ja maantee nr 12.

Häme politseijaoskonna kriminaalkomissar Ari Pullinen ütles, et teadaolevalt jäi laaduri sõit küllalt lühikeseks. Ettevõtte kontori aknast juhtunut pealt näinud Timo Tiusanen ütles, et laadur sõitis punase tule alt läbi ja politseiauto sõitis sel järel. Ta ise õnnetuse hetke pealt ei näinud, aga oletas, et juht sõitis teadlikult sillalt alla.

Komissar Pullineni sõnul pole teada, kas varguse motiiviks oli kasu saada või lihtsalt sõitma minna. Pullinen ei kommenteerinud seda, kas juht oli kaine või mitte.

Juht pääses õnnetusest eluga ning viidi haiglasse. Juhil oli omajagu õnne, sest samas kõrval on alajaam, mille sisse kukkumine oleks võinud kurvalt lõppeda nii juhile kui tervele Lahti linnale. Laadur kukkus parkimisplatsile, mis oli laupäevase päeva tõttu päris tühi. Argipäeval oleks võinud seal liikuda palju inimesi.

Päästeameti korrapidaja Juhamatti Listala ütles, et laadur sai kukkumise läbi kõvasti kannatada. Laadurist voolas välja palju vedelikke, mille valgumise kanalisatsiooni suutsid päästjad ära hoida.

Soomes on muutunud igapäevaseks politsei eest põgenemine

Soomes on muutunud igapäevaseks mootorsõidukitel politsei eest põgenemised ning ohtlikud tagaajamised. Politseile teeb selline asi muret.

Mootorsõidukite puhul on tavaline, et nad ei peatu politsei märguande peale, vaid sõidavad edasi, vahendab Ilta-Sanomat. Tagaajamised on muutunud igapäevasteks.  See seab aga suurde ohtu ülejäänud liiklejad.

Tavapäraselt on põgenemise põhjus kas alkoholijoove või juhtimisõiguse puudumine. Samuti põgenetakse siis, kui turvavöö on lahti, midagi varustuses puudu või on oht saada kirja kolmas rikkumine.

Tähelepanuta jäetakse aga asjaolu, et peatumismärguande peale peatumata jätmine ning sellele järgnev eluohtlik kihutamine toob kaasa veelgi rangema karistuse.

Põgenejatest enamus on noored mehed. Tavaliselt on nad sõiduautos üksi. Üle poole neist on joobes olekus.

Politsei märgib, et põgenemine on ohtlik juhile endale, taga ajavale politseinikule kui ka teistele liiklejatele. Õnnetusse satub enamasti põgeneja ise.

Politseil on õigus põgenev sõiduvahend peatada kas tee peale laotatava naelmati ehk nn siiliga või autoga rammides. Samuti võib politsei jälitamisest loobuda, kui sellega kaasneb suur oht teistele liiklejatele. Kui politsei loobub jälitamisest, siis tehakse põgeneja isik kindlaks muul moel. Osal juhtudel tuleb sõiduk peatada enne, kui ta muutub ohtlikuks teistele liiklejatele.

Soome mees tappis valju muusika pärast naabri, sai 10 aastat vanglat

Kesk-Soome kohus mõistus täna 9 aastaks ja 6 kuuks vanglasse mehe, kes tappis möödunud aasta suvel oma naabri valju muusika tõttu.

Süüdi mõistetud Äänekoski elanik, 66-aastane Kari Huovinen peab lisaks tasuma ohvri lähedastele hüvitist kannatuste eest ning matusekulud, vahendab Iltalehti.

Kohtu andmetel tappis Huovinen 34-aastase naabrimehe lüües teda kaks korda pussiga rindu ja kõhtu. Lisaks oli ohvrit muul moel vigastatud.

Jaanuaris tehti mehele psühhiaatriline ekspertiis, mis tunnistas mehe süüdivaks. Eeluurimisel oli Huovinen öelnud, et tahtis naabri vaigistada.

Kohus otsustas Huovineni vahi alla jätta ja ta viiakse karistust kandma Kuopio vanglasse. Kohtuotsust on võimalik edasi kaevata.

Huovinen on ka varem vägivaldsusega silma paistnud. 2005. aastal mõisteti ta surma põhjustamise eest 6 aastaks vangi.

Huovinen ütles kohtus, et tappis naabrimehe enesekaitseks. Naabrimees oli tulnud talle noaga kallale. Enne seda oli ta naabri oma korterisse kutsunud, et arutada naaberkorterist kostva valju muusika üle. Tapmine toimus köögis, aga tapariista pole leitud.

Naabri surnukeha oli korteris kaks ööpäeva. Huovinen ütles kohtus, et keeras laiba vaiba, prügikoti, teki ja kalavõrgu sisse. Siis viis ta laiba sõiduauto järelkäruga Äänekoskis asuvale Matilanvirra sillale ja viskas sealt vette. Jälgede peitmiseks pani ta laibale raskuseks kive ning pesi köögi verejälgedest puhtaks.

Kohtu andmetel toimus tapmine 27. augustil. Ohvri lähedased ei saanud temaga ühendust alates 26. augustist.

Tapetud meest otsisid nii politsei kui lähedased. Surnukeha tõsteti Matalanvirrast välja 5. septembril, kui Huovinen oli asukoha ette näidanud.

Kaks Eesti meest mõisteti Soomes korterivarguste eest pikaks ajaks vangi

Kaks Eesti meest mõisteti korterivarguste eest Soomes ligi neljaks aastaks vangi. Espoo kohus mõistis mehed süüdi varguste eest Espoos ja Pirkanmaal. Mõlemal mehed on varem vangis istunud ja neil oli Soome sissesõidukeeld.

Meelis Blix (44) ja Juri Jakovlev (47) said karistada kokku 13 varguse eest, vahendab MTV.

Mehed röövisid kortereid, kus ei elanud pikka aega inimesi. Blix rääkis kohtus, et kasutas nö oksameetodit. Ta pani ukse vahele oksa ja kui tagasi tulles oli oks alles, siis see tähendas, et korteris keegi ei elanud. Lisaks lasi ta uksekella ja piilus akna vahelt sisse, et veenduda, et kedagi kodus polnud.

Kodudesse murti sisse ukse või akna kaudu. Korteritest viidi ära mitmesuguseid asju alates alkoholist ja ehetest ning lõpetades telekatega. Kodud olid segi pööratud.

Mehed jäid vahele, kui politsei hakkas oktoobri keskel jälgima sissesõidukeelu saanud ja varem varguste eest süüdi mõistetud Blixi autot. Mehed olid kinni võtmise hetkel Espoos Lähderanta kortermajade vahel ringi tiirutamas ja uusi vargusekohti välja valimas. Meestel oli kaasas palju selliseid asju, mille omandamist ei suutnud nad ära tõendada.

Blix on varem samasuguste kuritegude eest süüdi mõistetud. 2014. aasta juunis mõistis kohus Blixile 3 aasta ja 10 kuu pikkuse vanglakaristuse kokku 15 korterivarguse eest. Ta sai vanglast välja 2016. aasta veebruaris ja alustas uute vargustega kolme kuu pärast.

Jakovlev mõisteti varem süüdi seoses 2011. aasta jaanuaris toimunud Malmi juveelitöökoja rööviga, mille eest talle määrati kuue aasta pikkune vanglakaristus. Jakovlev vabanes 2015. aasta augustis.

Mõlemal mehel oli kehtiv tingimisi karistus. Kohus mõistis kummalegi mehele nüüd 3 aasta ja 9 kuu pikkuse reaalse vanglakaristuse.

Soome kiiruskaamerad tabasid ühe päevaga 5041 kiiruseületajat

Soome kiiruskaamerad on kõige tõhusamad Euroopas: ühe ööpäeva jooksul tabati 5041 kiiruseületajat.

Tegemist oli ühe ööpäeva väldanud kiirusemõõtmise maratoniga, milles kasutati ka Soome teede äärde paigutatud kiiruskaameraid. Soomes kiiruskaamerate abil tabatud kiiruseületajad moodustavad ligi kümnendiku terves Euroopas kiiruskaamerate abil tabatud kiiruseületajatest, vahendab Aamulehti.

Euroopa liikluspolitsei Tispol kogus kokku 16 riigi andmed ja selgus, et kiiruskaamerate abil tabati kokku 62 142 kiiruseületajat. Kokku mõõdeti ööpäeva jooksul Euroopas ligi 8300 kiiruskaamera abil ligi miljoni sõiduki kiirust.

Lisaks kiiruskaameratele peatasid politseinikud ööpäeva jooksul Euroopas seoses kiiruse ületamise ja muude rikkumistega kinni 19 615 sõidukit. Sellest oli Soome osa samuti küllalt suur – 1669.

Soome politsei hinnangul on olukord liikluses vaatamata suurele rikkumiste arvule siiski hea. Hoopis teistsugune oli olukord Hollandis, kus üks autojuht sõitis varastatud Audi A6-ga 80 km/h piirangualas kiirusega 167 km/h.

Vene piirivalve aitas peatada inimsmugeldamise Soome

Vene piirivalve aitas peatada Soomes tegutseva kuritegeliku grupi organiseeritud inimsmugeldamise. Kurjategijate eesmärk oli tuua illegaalselt Soome 4-liikmeline Iraani pere.

Piirivalve info kohaselt olid inimsmugeldamise katse taga Turu ligidal elavad migrandi taustaga kaksikud ja veel kaks Soomes elavat välismaalast. Kedagi neist pole varem kriminaalkorras karistatud, vahendab Yle.

Asi nägi välja nii, et kõigepealt sõitsid kaksikud Soome numbrimärkidega autoga Venemaale Viiburisse. Kaksikud kohtusid Iraani perega Viiburis, kust sõideti edasi Peterburgi.

Seejärel sõitis üks kaksikutest rongiga tagasi Soome ja sõitis sõiduautoga Vene piiri äärde Kuusamosse. Samal ajal sõitis teine vend koos Iraani perega samasse lähedale Venemaa poolele.

Vene piirivalve aga takistas seltskonnal tee piiritsooni, kustkaudu oleks pääsenud Kuusamosse. Nad peeti kinni piirist 45 km kaugusel.

Soome poolel Kuusamos olid Iraani peret vastu võtmas teine vend ja veel üks välismaalane.

Asi toimus 2017. aasta jaanuaris. Piirivalve andis asja kohta teavet täna. Asja uurimist alustati Soome ja Vene piirivalve kogutud info põhjal. Kahtlusaluseid pole kinni võetud ega vangistatud. Nad on Soomes ja seda, kas nad on milleski süüdi otsustab kohus.

SOOMES: Kirjutasid Facebooki rassistlikku möga? Vaata, mis politsei sinuga edasi teeb!

Politsei kavatseb senisest karmimalt sekkuda sotsiaalmeedias levivasse vihakõnesse. Samuti sekkutakse rohkem meeleavalduste takistamisse, vahendab Helsingin Uutiset.

Politsei uus tegevuskava näeb ette, et vihakõne jaoks luuakse eraldi grupp, milles ühendatakse politsei tegevus sotsiaalmeedias muu tegevusega. Grupp hakkab vihakõnet tuvastama ja selle põhjal menetlusi algatama. Kergemal juhul võib politsei vihakõne autorit hoiatada ja nõuda materjali eemaldamist. Kui isikuga ei saada ühendust või ta keeldub materjali eemaldamisest, siis algatatakse kriminaalasi. Nii juhtub ka siis, kui tegemist on tõsisema rikkumisega.

Varasema veebipolitsei baasil loodud grupp hakkab ühtlasi viima läbi eeluurimist vihakõnet ja vihakuritegusid puudutavates asjades. Grupp tegeleb vihakuritegude uurimisega ning pakub vihakuritegude-alast nõustamist, selgitas grupi juht Timo Kilpeläinen.

Kokkuvõttes tegeleb politsei intensiivsemalt veebikuritegevusega. Senisest enam rõhku pööratakse vihakuritegudele ja nende ärahoidmisega seotud koolitusele.

Uus tegevusmudel võetakse kasutusele 2017. aasta alguses. Kuni selle ajani jätkavad veebipolitsei ja vihakuritegude uurimine senise malli järgi.

Seoses veebikuritegude tõhusama uurimisega eraldab politsei jaoskondadele selleks lisaressursse. Eesmärk on võtta igas jaoskonnas tööle üks veebipolitseinik.

Internetis või mujal toimuv vihakõne võib omada mitme kuriteo tunnuseid. Mingi muu kuriteo tunnustega vihakõnet peetakse vihakuriteoks.

Kilpeläinen rõhutab, et politseil on juba varem olnud nulltolerants kõiksugu rassistliku ja muu vihakõne, vihakuritegude ning vägivaldsete äärmusrühmituste suhtes. Politsei on sellega tegelenud juba aastaid.

Samal ajal on Kilpeläineni sõnul Soomes lisandunud nii vihakõned kui ka äärmusrühmituste tegevus. Vihakõnel ja vihakuritegudel on otsene seos vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismiga. Vihakõne võib haavatud olekus inimese viia vägivallategudeni.

Politseiinspektor Måns Enqvist märgib, et vihakuritegude vastast tegevust on lisaks politseinike baaskoolitusele arutatud igal aastal inimõiguste-alastel seminaridel. Koolitusele oodatakse inimesi igast politseiüksusest.