Selline on Helsingi kalleim üüripind

Helsingi kalleim üüripind on maja Kaivopuistos, mille ühe kuu üür on 25 000 eurot.

Elamu aadress on Itäinen Puistotie 2. Maja üüritakse välja nimetuse all palee (palatsi), vahendab Helsingin Sanomat.

Eraisikutele seda välja ei rendita. Kõlbavad ainult ettevõtted. Hoone sobiks näiteks mõnele välismaisele ettevõttele esinduseks. Üks korrus võiks siis olla büroo ja teine töötajate elamise jaoks.

Hoone sobib ideaalselt residentsiks mõnele suursaadikule.

Majas on kokku kolm korrust ja 11 tuba. Kokku on majas neli tualetti ja viis vannituba. Lisaks saun ja spaa. Kokku on majas pinda 1100 ruutmeetrit. Majas on põrandal tammeparkett, aknad avanevad igasse suunda. Majal on rõdu ja oma aed.

Maja on ehitatud 1880ndatel aastatel senati liikme Isak Fellmani tarbeks. Maja praegune omanik on Moskva kinnisvarainvestor Anatoli Novikov. Ta ostis maja 2013. aastal 13 miljoni euro eest. Majas on värskelt tehtud kapitaalremont.

Helsingi korterijärjekorras on 14 000 inimest

Helsingi korterijärjekorras on 14 000 inimest, aga eelmisel aastal ehitas linn vaid 130 üürikorterit.

Käesoleval ja järgmisel aastal valmib sadu uusi üürikortereid, vahendab Helsingin Sanomat. Korterijärjekorras olevate inimeste arv on aga vähenenud võrreldes kolme aasta taguse ajaga, mil neid oli keskmiselt 24 000.

Korterijärjekorra lühenemisele aitas kaasa avalduse kehtivuse aja lühendamine poolest aastast 3 kuuni. Varem oli sees palju selliseid avaldusi, mis polnud enam aktiivsed.

Helsingi linn andis möödunud aastal üürile 2660 korterit, mis on 500 võrra enam kui 2015. aastal. Kasv tuleb korterite tihedamast vahetamisest ja uutest korteritest.

Möödunud aastal valmis 130 korterit ja sellest ei piisa. Tänavu valmib ligi 500 uut korterit ja vähemalt niisama palju peaks juurde tulema igal aastal. Tuleval aastal peaks Helsingis valmima 700-800 uut üürikorterit.

Üürnikest 43% on ühe inimesega majapidamised, kiireid avaldusi oli 79%. Valdav osa üürnikest on noored, vallalised ja paarid.

Helsingi linn on tahtnud hoida korterite valikut mitmekülgsena. Kuigi 60% taotlejatest soovib väiksemaid kortereid, on väiksed vaid 40% uutest korteritest.

Helsingi kesklinna naabruses müüakse väikest saart

Helsingi kesklinna naabruses müüakse väikest, 5000 ruutmeetri suurust Katajanokanluoto saart koos 141 aasta vanuse lootsivahi majaga, alghind on miljon eurot.

Saarel on väike betoonist sadamakai. Saare omanik on hetkel elukutseline kalur Mika Norring. Ta ostis saare 2001. aastal riigilt, et tegeleda kalapüügiga.

Norring on saarel veetnud osa aastast kümmekond aastat ja peab seda kogemust erakordseks. See saareke on laevalt vaadates väike, aga tegelikult pole ta väga väike.  Sealt leiab nii tuulevarju kui päikest.

Saareke asub ligi 500 meetri kauguselt Helsingi Katajanokka rannajoonest. Ühel poolel saart paistab Helsingi kesklinn ja teisel pool meri.

Saarel asub 51 ruutmeetri suurune 1876. aastal ehitatud kahekordne lootsivahi majake. Saarele pole õigust mitte midagi muud ehitada. Algselt on saarel olnud kolm ehitist.

Helsingi üldplaneeringu järgi on tegemist virgestusalaga ja see kuulub Kaivopuisto linnaossa.

Katajanokanluoto asukoht kaardil. Allikas: Google Maps

Soome näitleja kodu oli hallitusepomm – kindlustus ei maksnud midagi

Soome näitleja Sana Stellani kodu osutus hallitusepommiks, remondi peale kulus 200 000 eurot, millest kindlustus ei korvanud mitte midagi.

Hallituse tõttu oli näitleja sunnitud hävitama kõik pere raamatud. Pärast üheksat kuud pagenduses saavad Stellani abikaasa ja kolm last kolida tagasi oma endisesse koju, mis hallituse tõttu sisuliselt uuesti üles ehitati, vahendab Helsingin Sanomat.

Stellani pere ostis oma maja neli aastat tagasi ja enne seda kontrolliti maja korrasolekut kaks korda. Kummalgi korral hinnati maja seisukord heaks. Aasta tagasi tehtud katuseremondi käigus ilmnes kurb tõde: 1960ndate lõpus ehitatud maja kõik seinad olid hallitanud. Majas oli varem käinud hallitusekoer, aga see ei saanud midagi aru, sest hallitanud oli terve maja.

Stellan ise räägib, et majas käisid mitmed asjatundjad, aga keegi ei suutnud tuvastada imeliku lõhna põhjust. Kui lõpuks selgus, et hallitus oli seinte vahel, siis oli see kurb tõdemus. Perre oli sündimas väike laps ning tegutseda tuli kiiresti.

Algul tehti kindlaks hallituse asukohad ja selgus, et seda oli igal pool: nii mööblis, kardinates kui vaipades. Maja seisukorra kontrollimisse pole Stellanil enam mingit usku. Sadu eurosid maksnud ekspertiisid ei tuvastanud mitte midagi. Lisaks ei vastutanud kontrolli teinud firmad mitte millegi eest.

Maja remont läks lõpuks väga kalliks. Õnneks saadi maja müüjaga kokkuleppele, et kulud jaotatakse pooleks. Hallitusmikroobid olid majas igal pool, mistõttu tuli minema visata nii mööblit kui riideid. Ootamatu oli ka see, et kindlustus ei korvanud mitte midagi.

Hallituse likvideerimine läks maksma ligi 200 000 eurot. Õnneks ei tekkinud hallitusest tõsisemaid tervisehädasid kui kinnine nina ja peavalu. Lastele on näitleja õhtuti laulnud hallituselaule, et tõsine asi naljaks pöörata.

Pere kogu vaba aeg on läinud hallitusega võitluse peale. Majal on täiesti uus sisustus ning kõik vanad asjad viidi prügimäele. Asjal on ka positiivne külg: asjadest loobumine on praegu moes ning ilma asjadeta on kergem elada. Kahju oli vaid ühest Londonist ostetud reiskohvrist, laste joonistustest ja beebivannist. Vanad fotod pandi kilekotti.

Sanna Stellan tuletab kõigile koduostjatele meelde, et korras majal pole iseloomulikku lõhna. Hallitanud majas on aga vana keldri, vanaema maja või suvila lõhn. Õhus on midagi magusat, paksu ja läppanut. Hiljem öeldi talle, et tema riided olid lõhnanud hallituse järgi, aga keegi ei olnud seda varem öelnud.

Suvilate hinnad Soomes vabalanguses

Soome on suvilate hinnad viimastel aastatel olnud suures languses. Rannasuvila ehk soomepäraselt rantamökki hind Helsingi piirkonnas kukkus möödunud aastal lausa viiendiku võrra.

Kogu Soomes kukkusid suvilate hinnad ühe aastaga 8 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.

Möödunud aastal küll tarbijate kindlus tuleviku suhtes paranes, et aga suvilate hinnas see ei kajastunud. Hinna kukkumine tähendab ühtlasi seda, et paremini lähevad kaubaks odavamad suvilad.

Suvilate hinnad tõusid Soomes kiiresti 2000ndatel aastatel kuni aastani 2012. Sealt edasi on olnud suur langus. Suvilate ostu mõjutab asjaolu, et pered on olnud viimastel aastatel ettevaatlikud ning panustanud pigem igapäevasesse elamisse.

Aastakümneid tagasi olid Soomes kõige nõutumad suvilakrundid mere ääres. Viimastel aastatel on aga eelistused muutunud ja paljud inimesed ei soovi enam suvilat mere äärde, kuna merevee kvaliteet on oluliselt halvenenud. Paljud eelistavad mere asemel siseveekogusid.

Soome koolid on hädas hallitusega

Soome uued ja värskelt remonditud koolid on hädas hallitusega, mis kahjustab nii õpetajate kui õpilaste tervist. Üks sellistest koolidest on Vartiokylä algkool Ida-Helsingis, vahendab Helsingin Sanomat.

1959. aastal valminud koolimajas tehti põhjalik remont kümme aastat tagasi ja siis peeti seda suureks õnnestumiseks. Ent seinte sees on endiselt peidus seened, õigemini kiirikbakterid, mis inimeste tervist kahjustavad. Bakterid elutsevad paneelide vahel vanades puitkiud- ehk toja-plaatides.

Arstide väitel on asi ikka päris hull. Kui näiteks supermarketis midagi sellist avastataks, siis kästaks see market kohe ära lammutada ning vastutavad isikud lastaks ametist lahti. Koolimajade puhul on asi keerulisem, sest linnal pole raha majade remontimiseks. Aastas suudetakse remontida vaid viis koolihoonet, kuigi vajadus oleks kümnete majade remondi järele. Nõnda peavad nii õpetajad kui õpilased läbi ajama tervistkahjustavates hoonetes.

Koolimajade kehva siseõhu peamine põhjus on kehv õhuvahetus. Kümmekond aastat tagasi tunnistati koolimaja mürgiseks. Lapsed haigestusid. Aknaraamid olid pehkinud ja sealt leiti seent. Vana ventilatsioonisüsteem ei suutnud õhku puhtana hoida.

Nüüd on majas uus ventilatsioon, aga ka sellega on probleeme. Selgus, et ventilatsioonisüsteem ei taga piisavalt õhku 450 õpilase jaoks. 2015. aasta sügisel remonditi maja uuesti, hoone kaeti kilega ja aknaid ei saanud lahti teha. See tegi asja veel hullemaks. Lapsed haigestusid. 2016. aasta kevadel puhastati ventilatsioonisüsteemid, aga selgus, et ka sellest ei piisa. Aasta lõpus tegid asjatundjad kindlaks, et oht tervisele püsib.

Koolimaja vajaks põhjalikku remonti, aga selle peale kulub 10 miljonit eurot. Linnal on raha vaid viie koolimaja suuremaks remondiks aastas, kuigi vajadus oleks remontida kümneid koolimaju.

Koolimajade siseõhu probleemide tõttu on õpilastel oht saada püsiv tervisekahjustus, näiteks astma. Tüüpilisemad vaevused on peavalu, väsimus ja infektsioonid. Tekivad probleemid nii õppimise kui õpetamisega.

Soome tüüpmaju ootab remont või lammutamine

Soomes pärast sõda massiliselt ehitatud tüüpmaju ehk nn rintamamiestalo-sid ootab ees kas põhjalik remont või lammutamine, kuna ligi 70 aastat tagasi ehitatud majade katused ja vundamendid on läbi.

Nn rintamamiestalo-d on pooleteise korruselised majad ühes paari toa ja köögiga allkorrusel ning magamisruumidega ülakorrusel. Lisaks oli maja all varem juurviljakelder, aga mis nüüd on muudeks ruumideks ümber ehitatud:

Soome tüüpiline nn rintamamiestalo.

Osa neist majadest on tühjaks jäänud ja neid müüakse 42 000 euro eest, vahendab Helsingin Sanomat. Selliseid tühjaks jäänud maju enam remontida ei saa ja nad tuleb lammutada. Remonditud majade hind on 100 000 euro ringis. Enamasti on selliste majade suurim väärtus lähedus keskusele ja avar krunt.

Nüüd on aga majade kasutusaeg läbi saanud. Soomes on elumajade kasutusiga keskeltläbi 30-50 aastat. Eriti puudutab see katuseid ja pesemisruume, samuti keldrite isolatsiooni. Samuti on kadunud majade soojapidavus, kuna seintes kasutatud saelaastud ja -puru on ära vajunud.

Rindelt saabunud meeste järgi nime saanud tüüprojekti järgi ehitatud rintamamiestalo-sid kerkis pärast sõda üle Soome ligi 240 000. Maju ehitati nii linna kui maale. Neist on siiani alles ligi 200 000 maja, kus elab ligi pool miljonit inimest. Krundid on suured ja olid mõeldud algselt aiavilja kasvatamiseks. Majade krundid saadi kätte poolmuidu ning ehitusmaterjali pakuti inimestele töö juurest. Selliste majade ehitus pani aluse Soome sõjajärgsele laste sünnile ja rahvaarvu kiirele kasvule, kuna eluruumi oli piisavalt.

Helsingi üürihindade tõus on peatunud

Helsingi üürihindade tõus peatus möödunud aastal ja uusi lepinguid tehakse juba madalama hinnaga kui varem. Helsingis on varasemast korteripuudusest jõutud nüüd olukorda, kus pakkumine ületab nõudluse, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui üürnik on lahkunud ja tahad uut üürnikku leida, siis võib väga kergesti juhtuda, et sa enam üürilist ei leia, kirjeldab olukorda Soome üürileandjate liidu juht Mia Koro-Kanerva.

Varem oli üürileandjatel kombeks tõsta igal aastal üürihinda, aga nüüd pole see enam mõistlik. Nüüd on saabunud aeg, kus heast üürilisest tuleb kümne küünega kinni hoida.

Üürilevõtjal on taas mõistlik otsida omale uus korter kui et maksta varasemast kõrgemat üürihinda. Korterite pakkumine on Helsingis viimastel aastatel kasvanud, linna on ehitatud palju uusi kortereid ja väga paljud inimesed on investeerinud uutesse korteritesse. Iga uus korter, mis turule tuleb, mõjutab veidi olukorda.

Soome statistikaameti andmetel toimus muutus möödunud aastal. Espoo, Vantaa ja Kauniaineni üürihinnad tõusid kiiremini kui Helsingis. Investorid on samuti liikunud Helsingist välja, kus on hakatud rohkem kortereid ostma.

Vantaal näiteks kerkis korterite üürihind möödunud aastal 4,3%, aga Helsingis ainult 1,4%. Statistikaametis korterite hinda jälgiv Martti Korhonen ütles, et üürilevõtjate maksevõime tuleb ühel hetkel vastu ja arvatavasti on lagi juba saavutatud.

Üürid võivad veel tõusta nende jaoks, kes on seotud varem sõlmitud lepingutega ja mujale kolida ei saa. Sellised sundseisus üürilevõtjad on näiteks töötud ja pensionärid.

 


Loe veel uudiseid


 

Kinnisvaraturg tõusuteel – müüginumbrid kasvasid märkimisväärselt

Lõppenud aastal osteti tunamullusest märkimisväärselt rohkem uusi ning mingil määral rohkem vanu kortereid, teavitab Soome kinnisvaravahendajate keskliit KVKL. Areng suurendas ka kinnisvaravahenduse käivet ja võimaldas uute töötajate värbamist.

Kokkuvõttes oli 2016. aasta kahest sellele eelnevast aastast parem. Uute korterite müük lisandus keskeltläbi 25 protsenti. Vanu kortereid vahendati oluliselt vähem, aga siiski 3,5 protsenti eelmisest aastast rohkem.

– Varasemast helgemad majandusprognoosid ja paranenud tööhõive lisavad soomlaste usku omaenda ja riigi majandusse. Laenude saadavus on hea ja turul on toredaid kortereid, mis mõjutab positiivselt tervet eriala, ütleb KVKL-i tegevjuht Jukka Malila.


Tõusuteel on
ka kinnisvaramaaklerite arv.

– Pärast pikka madalseisu on kinnisvarafirmad hakanud taas uusi töötajaid värbama. Kokku töötab sellel erialal varsti 5 000 inimest, nendib Malila.

Samuti on märgata kinnisvarafirmade käibe üldist kasvu. Enamikus kinnisvarafirmades töötab siiski endiselt alla kümne inimese.


Loe veel uudiseid