VIDEO: Sel aastal seikleb Jaapanis Soome animasaadik Fintan

Sel suvel seikleb Jaapanis Soome 100. aastapäeva puhul animasaadik Fintan, kes sündis mõned aastad tagasi Jaapanis sealse Soome saatkonna ja telekanali NHK koostööna.

HNK hakkas 2012. aastal Soome saatkonna Twitteri-kontot kutsuma Fintan-iks. Fintan tuleb sõnadest Finland ja -tan, mis on jaapanipärane hellitusnimi. Jaapani animaatorid Kenji Itoson ja Tomohiro Ishiin lõid Fintani tegelaskuju.

Hiljem on 7-aastane lõvikostüümi riietatud poiss saanud Jaapani sotsiaalmeedias Soome sümboliks. Soome on Jaapanis väga popp. Soome saatkonna Twitteri-kontol on Jaapanis ligi 130 tuhat jälgijat – sellega on Soome populaarsuselt kümnes saatkond Jaapanis.

Nüüd on jaapanlased teinud Fintanist multifilmi, kus Fintan osaleb õhukitarri ja telefoniviskamise MM-võistlustel:

Soome ja Jaapani suhted on väga pikaajalised, 2019. aastal täitub 100 aastat omavaheliste diplomaatiliste suhete algusest. Kokku on kavas teha kolm Fintani-teemalist multikat. Filmid on valmistanud animaator Kenji Itoso töögrupp koostöös Soome suursaatkonnaga. Teine osa tuleb välja aprillikuus ja kolmas hiljem aasta jooksul. Fintanile on andnud hääle üks Jaapani kuulsamatest häälenäitlejatest Saori Hayami.

Espoos avati toidupood, kus pole ühtegi müüjat

Soome start-up ettevõte Rivender Oy avas Espoos toidupoe, kus pole ühtegi müüjat. See on nagu üks suur kauba-automaat, vahendab Helsingin Sanomat.

Niitykumpus eile avatud müüjata pood on lahti ööpäev läbi. Kauplus on sisustatud ehitussoojakusse ning kaubad on kapi sees luku taga. Kogu asjaajamine käib pangakaardi abil.

Rivenderi poeautomaadis käib asjaajamine pangakaardi abil. Foto: Rivender

Rivenderi juht Juha Pennanen räägib, et tegemist ongi suure automaadiga. Firma on loonud ilma müüjata poekeskkonna, aga kaubad tulevad poest. Toodete valik on praeguses testfaasis veel tagasihoidlik. Müügis on 73 toodet. Valikus on viilutatud tooted, piim, või, rõõskkoor ja muu säärane. Valikus pole veel sügavkülmutatud tooteid.

Kliendid ise kaupa katsuda ei saa, vaid see on luukide taga peidus. Näiteks ei saa klient sealt kätte kõige värskemat piima, vaid selle, mis on järjekorras eespool.

Pennaneni väitel erilisi turvariske poes pole. Alkoholi ja tubakatooteid seal ei müüda, samuti pole poes sularaha. Poes on turvakaamera. Ei ole tõenäoline, et keegi lõhub juustupaki kättesaamiseks nii turvakaamera kui poe sisustuse.

Sellise poeautomaadi mõte on säilitada kohalikke poode. Muidu kaovad väiksed poed lihtsalt ära ja kodu lähedalt pole võimalik midagi osta. Poeautomaadi puhul on kulud minimaalsed.

VIDEO: Kelalt tänavu uus emapakk

Soome rahvapensioniamet Kela, mis on kogu maailmas kuulsust kogunud oma beebipakiga ehk nagu seda Soomes kutsutakse, äitiyspakkaus (tõlkes: emapakk), uuendas tänavu paki sisu.

Kela on paki sisu tutvustamiseks üles pannud järgmise video:

Kõik esemed on üleval Kela veebis. Esiteks on pakis kast ise, kuhu saab vajadusel beebi magama panna ja mis uuringute järgi aitab vältida beebi hällisurma. Kokku on pakis veel 53 asja, mis sisaldab kõik vajaliku alates sukkadest-sokkidest, bodidest ja sipukatest ning lõpetades kombede ja sooja magamiskotiga. Olemas on isegi beebikreemid, hari ja digitaalne termomeeter. Pakis on ka lapse esimene raamat ning pehme lelu – koer. Lapsevanematele on pakis kondoomid ja libesti.

Emapakk saab tänavu 80 aastat vanaks. Algul jagati seda abi vajavatele emadele, 1949. aastast saavad emapaki kõik emad. Kela jagab igal aastal välja ligi 35 000 emapakki.

KASULIK: Soomes on elatise maksmisel tulupiir 1097 eurot

Soomes on elatise maksmisel tulupiir 1097,14 eurot kuus. Kui elatise maksmiseks kohustatud isiku tulu on sellest väiksem, võib taotleda elatise maksmise vabastust, vahendab Kela.

Tulupiiri suurendatakse veel 274,29 euro võrra iga elatise maksmiseks kohustatud isiku hoole all oleva lapse kohta, välja arvatud need lapsed, kellele elatist makstakse. Ehk siis, kui vanemal on uues suhtes veel kaks last, siis on tulupiir kokku 1645,72 eurot.

Turude hulka arvestatakse palga- ja dividenditulud, lisaks toetused nagu töötu- ja lapsetoetused.

Kui elatise maksmiseks kohustatud vanema tuludest ei piisa elatise maksmiseks, siis maksab elatisabi Kela. Elatisabi suurus on 155,50 eurot ühes kuus. See vastab makstava elatise keskmisele summale lapse kohta.

Elatise suuruse saab välja arvutada kalkulaatori abil: http://www.sosiaalikollega.fi/virtu.fi/laskurit/elatusapulaskuri

Lugeja küsib: Millal pean oma auto Soomes registreerima? Kas Eestisse kolides saan automaksu tagasi?

Soome teedel sõidab palju Eesti numbrimärgiga autosid. Ühel hetkel peab siin elav eestlane siiski oma sõiduki Soomes registreerima. Millal?

– Välismaal registreeritud autot saab kasutada Soomes ilma siin registreerimata 185 päeva kalendriaastas ehk umbes pool aastat, vastab Soome Maksuameti ettevõtete maksustamise osakonna peainspektor Markku Partanen.

– Vahet pole, kas need päevad veedetakse siin mitmes osas või ühe korraga, kuid tegemist tohib olla vaid ajutise elamisega. Olukorda kirjeldab hästi, et sellisel puhul räägitakse niinimetatud turistiautodest.

Kui välisriigist kolitakse Soome alaliselt, peab autoomanik asuma tööle auto registreerimisega.

– Autoomaniku elukohaks peetakse seda riiki, kus ta elab rohkem kui 185 päeva aastas. Juhul kui ta elab nii Soomes kui Eestis, peetakse elukohaks seda riiki, kuhu ta naaseb regulaarselt isiklike sidemete tõttu, nendib Partanen.

Juhul kui elukoha määratlemine tundub keeruline, tasub Partaneni sõnul võtta asja selgitamiseks ühendust maksuametiga.

– Auto registreerimise vajadus sõltub iga inimese konkreetsest olukorrast, mitte sellest, mis rahvastikuregistris kirjas.


Enne auto
andmete registrisse kandmist peab autoomanik maksma automaksu.

– See on ühekordne maks, mille suurus sõltub auto müügihinnast Soomes ning heitgaaside kogusest. Keskmine automaks on kasutatud sõiduki puhul 2 000–5 000 eurot, kuid  tegelikkuses varieeruvad summad mõnest sajast kümnete tuhandeteni, ütleb Partanen.

– Liisitud sõidukite puhul peab auto kasutaja olema ühenduses ka liisingufirmaga ja uurima, kas firma auto tegeliku omanikuna nõustub registreerimisega Soomes.

Välismaal registreeritud autosid tuuakse Soome ja registreeritakse siin 20 000–30 000 sõidukit aastas.

– Osad nendest on siia kolivate eestlaste omad, aga palju on ka soomlaste Saksamaalt toodud autosid.

Reklaam
 


Mis aga
juhtub, kui auto jääb ühel või teisel põhjusel registreerimata ja registreerimisega seotud automaks maksmata?

– Politsei ja tolliamet kontrollivad autode registri- ja maksuandmeid seoses liiklusjärelevalvega ja annavad maksuametil võimalikest probleemolukordadest teada. Sellisel juhul palub maksuamet autoomanikult posti teel seletuskirja, ütleb Partanen.

Kui maksu maksmine on põhjendatud, ei jää autoomanikul muud üle kui kukrut kergendada ja auto Soomes registreerida.

– Maksumäära tõstmine viivisega on sellisel puhul võimalik, samuti võib süstemaatiline maksudest möödahiilimine viia kriminaaluuringuni, tõdeb Partanen.

Läinud nädalal kirjutasime, et automaatse liiklusjärelevalve abil määratud trahvid Eestini ei jõua, kuid Partaneni sõnul maksudega sama olukord ei kehti.

– Vajadusel saavad meie kirjad ka Eestisse saadetud.


Mis oleks
aga ettearvamatum kui elu ise. Ühel hetkel võib elukoht olla jälle Eestis, ja Soomes registreeritud auto viiakse päriseks üle lahe tagasi. Mida ütleb sellisel puhul maksuamet?

– Siis on teatud olukordades võimalik taotleda Soomes makstud automaksu osalist tagastamist, lohutab Partanen.

Kirjuta kommentaariumisse oma kogemus.

Pilt: Kasutaja Rahul Dav – grupis Finest FM – liiklusinfo Soomes

Tasuta koolilõunat pakutakse Soomes üle saja aasta

Soome ja Rootsi on ainsad riigid maailmas, kus pakutakse tasuta koolilõunat. Küll aga jõudis tava kõigepealt Soome koolidesse, kirjutab Helsingin Sanomat.

Sooja toidu pakkumine koolides sätestati seadusega sõja-aastal 1943. Üleminekuaeg oli viis aastat, aga juba 1945. aastal pakkusid tasuta lõunat peaaegu kõik Soome koolid.

Esimeste koolilõunatega oli alustatud siiski juba sada aastat varem. Näiteks vaeste tütarlaste koolis Porvoos pakuti tasuta toitu juba 1837. aastal.


Menüüd olid
kaua aega tagasihoidlikud ja vaheldust oli nendes vähe. Näiteks 1930. aastatel söödi koolides peamiselt suppi ja putru. Õpilased aitasid köögis kartulite koorimisel, lisaks toodi toitaineid kodust kaasa.

Helsingis lisati menüüsse 1955. aastal piim ja leib, 1970. aastatel hakati seoses kooliköökide arenguga kasutama poolfabrikaate ja sügavkulmutatud tooteid.


Tänapäeval on
 toiduvalik aina mitmekülgsem. Näiteks Helsingi koolides pakutakse soovijatele veganitoitu juba üle kümne aasta. 2011. aastast on käibel ka iganädalane taimetoidupäev, mil on valikus ainult taimsed söögid.

Menüüsid mõjutavad ka toidutrendid, kuid mõned lemmikud püsivad aastast aastasse. Neid on näiteks hernesupp ja lihapallikaste.


Keskmiselt maksab
koolilõuna Soomes 2,80 eurot õpilase kohta. Toidu osa sellest on umbes üks euro. Koolilõuna maksab kinni linn või vald.

Söögi koostist määrav nii-öelda koolilõunasoovitus on pärit 2008. aastast. Uus soovitus esitletakse sel nädalal.


Loe veel uudiseid


 

Soomes võib saada juhiloa kätte kõigest 20 tunniga

Soomes katsetatakse lühemat õpet enne B-kategooria sõidueksamile lubamist, vahendab Yle.

Praeguse korra järgi tuleb enne eksamit läbida vähemalt 19 teooriatundi ja 18 sõidutundi. Alates läinud detsembrist on autokoolid katsetanud aga uut 10+10 mudelit, mis tähendab kõigest kümne sõidu- ja kümne teooriatunni läbimist.


Huvi katsetuse
vastu on olnud siiski nigel. Satakunta maakonnas osaleb katsetusel seitse autokooli, kuid sõiduõpetajate sõnul on huvilisi väga vähe.

Rauma liikluskoolituse sõiduõpetaja Toni Sosala arvates pole uuendus eriti hea.

– Kümme sõidutundi on üllatavalt vähe. Kuna sees on ka pimedasõidu simulatsioon ja paar tundi sõidurajal, viibitakse päris liikluses vaid seitse tundi. Uuendusi on küll tulemas, aga ise ei sooviks ma sõidutunde kärpida.

Vaasa-Kristiina autokooliühenduse juhi Jukka Kiviniemi sõnul ei sobi uus mudel kõigile.

– See sobib neile, kellel on juba teatud kogemus, näiteks mopeedi, mootorratta või mopeedauto load, nendib ta.

Lühikursusel jääb teooriaõpingutest palju ka õpilase enda kanda, sest iseseisev õppimine on paratamatu.

Satakuntas maksab 10+10 mudeli järgi sooritatud B-kategooria juhiluba 800–900 eurot, vana mudeli järgi sooritatud seevastu 1 000–1 200 eurot.


Kokku võtab
katsetusest osa 130 autokooli kõikjal Soomes. Kogemusi ja arvamusi kogutakse kevade jooksul, ja juhul kui need on positiivsed, võib mudelist saada ka püsivam juhiloa sooritamise võimalus.

 


Loe veel uudiseid


 

Soome keele õppetund: Neid kahte sõna segi ära aja!

Sotsiaalmeedia kasutajad hõõrusid laupäeval hämmastusest silmi: levima hakkas Yle Teksti-TV ekraanitõmmis, kus Soome president Sauli Niinistö lubas Venemaa riigipea Vladimir Putini kaks korda tappa.

„Presidentti: Tapan Putinin kahdesti“ oli tumedal taustal suurelt kirjas.

Hiljem siiski selgus, et tõmmisega oli tegemist mõne naljahamba nikerdusega. Tapmise asemel kavatses president Niinistö oma kolleegiga hoopis kaks korda kohtuda. Õige pealkiri kõlas nõnda:

„Presidentti: Tapaan Putinin kahdesti“.

– Sõna „tapan“ tähed on veidi erineval kõrgusel ja pärast koolonit puudub tühik. Ka uudistetoimetaja sõnul polnud pealkirjas näpuviga, kommenteeris Yle uudiste programmijuht Minna Asikainen tõdedes, et sarnast manipulatsiooni pole Teksti-TV uudiste puhul varem tehtud.


See küllaltki
naljakas vahejuhtum on aga heaks meeldetuletuseks kõigile soome keelt õppivatele eestlastele. Sõnad „tapan“ ja „tapaan“ kuuluvad kindlasti nende hulka, mida ei tohi segamini ajada, kui on soov mõne põliselanikuga rahulikult ja sõbralikult suhelda.

Teeme siis selgeks:

Tapan Putinin. – „Tapan Putini.“
Tapaan Putinin. – „Kohtun Putiniga.“

Kirjuta kommentaariumisse, kui sinul on olnud sarnaseid vahejuhtumeid.

Soome24 soovib
kõigile oma lugejatele rahumeelset alanud nädalat ja palju sõbralikke kohtumisi!


Loe veel uudiseid