Hea teada: soomlastele hüvitatakse Eestis saadud hambaravi

Soome sotsiaalkindlustusamet Kela maksab hüvitist ka välismaal saadud ravi eest. Nii makstakse soomlastele hüvitist Eestis saadud hambaravi või Hispaanias arstil käimise eest.

Põhimõte on selline, et Kela hüvitab kõik selle, mis hüvitatakse Soomes eraarsti juures käies. Kui see hüvitatakse Soomes, siis hüvitatakse see ka mujal. Ja kui seda ei hüvitata Soomes, siis ei hüvitata seda ka mujal. Näiteks hammaste valgendamise peab inimene täies ulatuses omast taskust kinni maksma, nii Soomes kui ka Eestis arsti juures käies. Samas hambakivi eemaldamise ja hamba juureravi puhul makstakse hüvitist nii Soomes kui mujal saadud teenuse eest.

Välismaal ravil käies tuleb meeles pidada, et esialgu tuleb teenus endal kinni maksta, erinevalt Soomest, kus hüvitise saamiseks piisab Kela-kaardi näitamisest. Hüvitist saab Kelalt taotleda spetsiaalse blanketi abil ja see tuleb koos tšekkidega Kelasse edastada kuue kuu jooksul pärast teenuse saamist.

Hüvitise suuruse saab välja arvestada veebis avaldatud Kela nn takside tabelistHambaravi taksid on eraldi välja toodud. Takside ja hüvitiste puhul tuleb arvestada, et need pole eriti suured. Näiteks kui hambaarst küsib 20-minutilise suu-uuringu eest 70 eurot, siis Kela katab sellest 15,50 eurot ja inimesel tuleb endal maksta 54,50 eurot.

Saladused võivad olla hukutavad

Teadlased on välja selgitanud, et igal inimesel on keskmiselt 13 saladust, aga nende endale hoidmine võib olla hukutav.

Saladuste hoidmine tekitab masendust ja stressi ning võib viia isegi tervise, kui inimene midagi ette ei võta, vahendab Helsingin Sanomat.

Saladuste hoidmise tagajärgede osas on hirmutav prantslase Jean-Claude Romandi näide. Mees teeskles 18 aastat oma pere ja tuttavate eest arstina tööl käimist, kuigi tegelikult elas oma vanemate säästudest. Aastaid sõitis ta kodust autoga töökohta, mida tegelikult ei eksisteerinud. Ta veetis aega metsas kõndides või autoparklas oodates. Lõpuks, kui saladus ähvardas avalikuks tulla, tappis mees oma naise ja lapse ning hiljem samal päeval oma vanemad. Mees ise kavatses end samuti majja ära põletada, aga jäi imekombel ellu. Nüüd istub ta vanglas.

Saladuste nii pikka hoidmist on raske ette kujutada, aga ometi näitavad uuringud, et igal inimesel on keskmiselt 13 saladust, mida teiste eest varjatakse. Osa saladusi on sellised, mida hoitakse vaid teatud inimest eest, aga viis neist on sellised, mida ei räägita kellelegi. Kõige rohkem varjavad inimesed on seksuaalseid ja romantilisi soove. Paarisuhtes salatakse maha oma ihasid ja soove flirtida, vallalisena unistusi paarisuhtest. Tavaline on varjata ka muud seksuaalset tegevust nagu porno vaatamine või fantaasiad.

Saladused võivad tähendada ka valetamist, teiste lootuste petmist, tagarääkimist, varastamist, auahnust ja rahalist seisu. USA Columbia ülikooli psühholoog Michael Slepian tuvastas päraste sadade inimeste intervjueerimist läbi viidud uurimuses kokku 13 000 saladust.

Saladuste hoidmine muserdab inimest. Kõigepealt peab kogu aeg jälgima, et midagi välja ei tuleks. Teiselt poolt vähendab inimese jõudu hirm saladuse ilmsikstuleku ees. Inimese jõud võib kaduda, kui ta salgab oma usku või seksuaalset sättumust.

Teadlased leidsid, et saladuste hoidmine inimestele head ei tee. See toob kaasa masenduse ja haigused.

Saladuste vastu aitab nendest rääkimine. Seda võib teha näiteks inimestele, keda usaldatakse. Abi võib olla saladuse anonüümsest avaldamisest internetis.

Kümme kõige tavalisemat saladust:

Soov partnerit petta.

Seksuaalne tegevus nagu porno vaatamine või eneserahuldamine.

Valetamine.

Vallalise unistus paarisuhtest.

Teise usalduse petmine.

Vargus.

Flirt või suudlus kellegi teisega.

Soov või unistus.

Pereasjad.

Rahaasjad nagu oma varaline seis.

Soomes poed jaanide ajal lahti iga päev ja ööpäev läbi

Kõigi Soome suuremate kaubanduskettide poed on jaanide ajal lahti iga päev. Ainult mõned Lidli poed on jaanipäeval suletud, vahendab Helsingin Sanomat.

Kauplustes oodatakse jaanide ajal vilgast kaupemist. Näiteks möödunud aastal oli jaanipäev kaubanduse jaoks positiivne üllatus.

Alates märtsist ööpäevaringselt lahti olnud Helsingi Kannelmäe Prisma on 24 tundi ööpäevas lahti ka jaanide ajal. Kaupluse juhataja Ilkka Riiali ütles, et samas vaimus tahetakse jätkata aasta lõpuni. Tema sõnul on igal öösel poes sadu kliente, öiste poeskäijate hulk on tõusnud ning klientide tagasiside väga positiivne. Öötundide kasulikkuse osas ütles Riiali, et loodetavasti õnnestub kulud katta, kuna seni on läinud väga hästi.

Kaupluste öist lahtiolekut võimaldav seadus jõustus Soomes 2015. aastal. Alates 2016. aasta algusest saavad kauplused ise määrata oma lahtiolekuaega sõltumata poe suurusest.

Pikemale lahtiolekule on nõudlus olemas, ütles S-grupi jaekaubanduse arendusjuht Ville Verronen. Prismade, S-Marketite ja Alepa poodide lahtiolekut on muudetud vastavalt klientide soovile.

Vahetevahel on inimesel vaja poes käia kas vara hommikul või hilja õhtul. Inimestel on erinevad töörutiinid ja üha vähem käib tööl päevasel ajal kaheksast neljani. Suurim tung on aga poes endiselt pealelõunal ja varasel õhtul. Pühapäevane poeskäimine on samuti pidevalt suurenenud, laupäevadel on poed rahvast täis peaaegu kogu päeva.

Verroneni sõnul on üha rohkem poode ööpäevaringselt lahti suuremates linnades. Näiteks Helsingi Herttoniemi ja Espoo Kivenlahti S-Marketid ning Helsingi Tapaninkylä Alepa on alates juunikuu algusest lahti ööpäev läbi. Möödunud aasta jaanid olid S-grupile positiivne üllatus. Kliente oli väga palju.

Vanade lahtiolekuaegade juurde naasmist ei ole, tunnistas K-Supermarketite keti juht Ari Sääksmäki. Pühapäevadest on saanud täiesti tavaliselt kauplusepäevad. K-toidupoodide lahtiolekuajad on kujundatud vastavalt poe asukohale ja klientide soovile. Tasuvusest tähtsam on kaupluste jaoks kahju vähendamine. Näiteks varem olid poed jaanide ajal seaduse tõttu pikalt suletud ning see tõi suurt kahju.

Soome Lidl on samuti vastavalt võimalustele lahtiolekuaega pikendanud – laupäeva õhtul kolme tunni võrra ning pühapäeval ühe tunni võrra hommikul ja ühe tunni võrra õhtul. Ööpäevaringset lahtiolekut Lidl samas ei planeeri. Lidl jälgib klientide tegevust ning otsustab vastavalt sellele, ööpäevaringse lahtioleku vajadust praegu ei ole, ütles Lidli tegevjuht Nicholas Pennanen.

VIDEO: Kela pakub sisserännanutele taastusravi

Soome sotsiaalhoolekandeasutus Kela pöörab senisest enam tähelepanu sisserännanute tervisele ning pakub neile suunatud taastusravi ehk rehabilitatsiooniteenuseid.

Sisserännanutele pöörab Kela rohkem tähelepanu, kuna nad kasutavad teenuseid vähem ja nende tervislik olukord ning heaolu on keskmisest kehvemal järjel. Eriti vähe kasutavad sisserännanud tööga seotud rehabilitatsiooniteenuseid.

Taastusravi kohta on valminud tutvustavad videod lisaks soome keelele veel eesti, vene, araabia, somaalia, farsi ja kurdi keeles.

Kela järjekorrad kontrolli all, inimestele hüvitatakse kahju

Soomes sotsiaaltoetustega tegelev rahvapensioniamet Kela andis teada, et toimetulekutoetuste taotluste menetlemisega tekkinud järjekorrad on saadud kontrolli alla ja inimestele hüvitatakse kahju.

Kela teatas Twitteri kaudu, et toetuste jagamise venimise tõttu tekkinud kahju hüvitatakse summas 25-150 eurot olenevalt viivituse pikkusest.

Kela andis ühtlasi teada, et otsused tehakse nüüd hiljemalt 7 argipäeva jooksul alates taotluse saabumisest.

Kela lõuna teeninduspiirkonna juht Antti Jussila ütles, et kõige raskemad juhtumid, kus kliendil polnud raha toidu või ravimiste ostmiseks lahendati nii, et Kela võttis omale kliendi ees maksekohustuse. Sellised otsused tehti juba samal päeval. Lisaks andsid omavalitsused hätta sattunud inimestele erakorralist toetust.

Kela hakkas toimetulekutoetusi välja maksma alates aasta algusest, varem tegelesid sellega kohalikud omavalitsused.

Helsingis pakutakse ka eestikeelset ärinõustamist

#yrityshelsinki #finestfm #eestlasedsoomes

A post shared by Raadio Finest FM (@finestfm) on

Helsingi Hakaniemis asuvas uusettevõtluskeskuses NewCo YritysHelsinki käib iga aasta umbes 4 000 ettevõtte rajamisele mõtlevat klienti. 35 protsenti neist on sisserändajad, mistõttu pakutakse ärinõustamist ka inglise, vene ja eesti keeles.

– Järgmine eestikeelne ettevõtte rajaja teabepäev on meil juba 9. märtsil. Lisaks on võimalik saada eesti keeles ka isiklikku nõustamist, ütleb NewCo YritysHelsinki teenusejuht, Eesti päritolu Toivo Utso.

Utso sõnul käib uusettevõtluskeskuses palju firma rajamist kaaluvaid eestlasi.

– Kuid võiks käia ka rohkem. Sellist tasuta nõustamist, nagu meie pakume, ei saa ühegi teise teenusepakkuja juurest.

Enamik eestlaste rajatud ettevõtetest töötab vägagi ootuspärastel erialadel.

– Ehitus-, koristus- ja iluteenused, kinnitab Utso erialade esikolmiku.


Mullu asutasid
NewCo YritysHelsinki kliendid ligi 1 100 uut firmat. Tee uue ettevõtteni viib läbi ärinõustamise, aga enne seda tuleb koostada äriplaan.

– Veel varem tasub võtta osa ettevõtte rajaja teabepäevast ning tutvuda uusettevõtluskeskuse mitmekülgse materjaliga, nendib Utso kolleeg, ärinõustaja Malina Pursiainen.

– Äriplaan koos finantsprognoosidega on kui käsiraamat, mis võtab kokku äriidee ning analüüsib selle realiseerimisega seotud probleeme. Äriplaani koostamine näitab, kas äriidee on edukaks teostamiseks valmis või kas see vajab veel ümbermõtestamist.

Toivo Utso sõnul on äriplaani koostamine Eestis palju keerulisem kui Soomes. Seetõttu küsitakse ka tema käest tihti, kas ta saaks soovitada mõnda professionaalset äriplaani koostajat.

– Mina soovitan äriplaani alati ise koostada. See on ju töövahend ettevõtjale endale ning teda aitavale ärinõustajale, seda ei koostata bürokraatide tarbeks. Pealegi aitab äriplaani koostamisel meie veebiplatvorm liiketoimintasuunnitelma.com.

Eesti keeles äriplaani siiski koostada ei saa – keelevalikus on soome, rootsi ja inglise keel. Väike vaev tasub ennast siiski ära.

– Soome äriregistri järgi saavad viieaastaseks vaid pooled uutest ettevõtetest. Uusettevõtluskeskuste kaudu rajatud ettevõtete puhul on protsent ligi 80.


Kuid kas
EL-is ja euroalal ei piisa Eestisse registreeritud firma olemasolust? Kas Eesti ettevõtjal ongi üldse vaja Soome kolides uus firma luua?

– Sageli alustatakse küll olemasoleva OÜ kaudu ja see on täiesti võimalik, kuid mõne aja pärast märgatakse, et topeltraamatupidamisest ja võimalike filiaalide loomisest lihtsam ja vähem bürokraatlik on Soomes uus ettevõte asutada, nendib Utso.

– Ka töö tellijad eelistavad tihti Soomes registreeritud firmasid, sest nii on mõlemad osapooled ühe, tellijale tuttava riigi seadusandluse mõjusfääris.

Helsingi Lääneterminali saab järgmise nädala algul ainult bussiga

Helsingi Lääneterminali (Länsiterminaali) ei sõida järgmise nädala esmaspäeval ja teisipäeval, 24-25. aprillil trammid. Neid asendab buss nr 9X.

Trammid nr 6T ja 9 nädala algul Lääneterminali ei sõida, kuna sel ajal remonditakse trammiteed. Trammide asemel on käigus buss nr 9X, mis sõidab Ruoholahti metroojaama ja Lääneterminali vahel. Buss peatub Ruoholahtis trammi nr 8 peatuses ja sõidab trammi nr 9 graafiku järgi. Sadamas peatub buss terminalide T1 ja T2 peasissekäigu juures.

Tramm nr 6T sõidab sel ajal nagu tramm nr 6 Hietalahti peatuseni. Tramm nr 9 sõidab nagu tramm nr 8 kuni Jätkäsaari Saukonpaatee peatuseni, edastas Helsingi piirkonna transpordiettevõte HSL.

SOOMES: Maksuteated tulevad! Vaata, kuidas maksude pealt kokku hoida

Pärast maksuteate saamist võta see ümbrikust välja. Kõige levinumad maksudest mahaarvamised ehk maksusumma vähendused on töölesõidukulud, kodumajapidamiskulud ja tulu teenimisega kaasnenud kulud.

Makunõu annab Aamulehti vahendusel Soome maksuameti maksuspetsialist Raili Knuutinen.

Kõigepealt tuleb avada maksuametist (verohallinto) saabunud ümbrik.

Siis tuleb üle kontrollida eeltäidetud maksusummad eurodes.

Kas sul on olnud reisikulu?

Kõige levinum maksudest mahaarvamine on töölesõidukulu. Osal juhtudel on töölesõidukulu juba maksudest maha arvestatud. Need summad tuleks üle kontrollida ja vajadusel parandada.

Töölesõidukulu omavastutus on 750 eurot. Mahaarvamise suurim määr on 7000 eurot aastas.

Mahaarvamist arvestatakse vastavalt ühissõidukite piletihinnale. Kui mahaarvamine on oma auto kasutamise eest, siis on see 0,24 eurot kilomeetri kohta.

Oma auto kasutamise eest saab teha mahaarvamise järgmistel asjaoludel: a) kui ühissõidukit pole võimalik kasutada b) kui teekond bussipeatusse on vähemalt 3 km c) kui ühissõiduki ooteaeg on edasi-tagasi sõidul kokku vähemalt 2 tundi või d) kui sõit algab või lõppeb öösel kell 00-05.

Ooteaeg on üks tund näiteks siis, kui töö lõppeb kell 16, aga esimene buss kodu poole väljub kell 17. Ooteaega ei arvestata, kui bussi peale jõuaks tänu paindlikule tööajale.

Maksustatavast tulust saab maha arvata nädalalõppude reisikulud koju, kui töötad ühes kohas, pere elab teises kohas ja külastad peret korra nädalas.

Kõik sellised mahaarvamised tehakse ühistranspordi piletite põhjal, välja arvatud juhtudel, kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada või kui inimene ei jõuaks ühistransporti kasutades nädalavahetusel kodus ära käia.

Kui tööle sõidetakse jalgrattaga, siis on mahaarvamise suurus 85 eurot aastas.

Kas saad arvata maha kodumajapidamiskulusid?

Kas oled teinud kodus remonti näiteks köögis või vannitoas või teinud koristustöid, mis lähevad mahaarvamiste alla?

Kodumajapidamistööde omavastutus on 100 eurot. Mahaarvamise maksimaalne suurus on kuni 2400 eurot inimese kohta ja 4800 eurot abielupaari kohta.

Mahaarvamise alla lähevad näiteks korteri või suvila hooldus- ja remonditööd.

Aga kui muuta korterit moodsamaks, kas selle saab ka tulust maha arvata? Jah, saab küll! Mahaarvamise saab teha tehtud tööde eest. Aga kui tegemist on uusehitisega, siis vähendust ei saa.

Maksusummast saab maha arvata ka enda või oma abikaasa vanemate kodus või suvilas tehtud remonditööd. Maksusummat saab vähendada ka kasvatus- ja raviteenuste (hoiva- ja hoitotyö) arvelt, kui neid on kasutanud maksumaksja või temaga samas majapidamises elav isik. Tavapäraseks kasvatus- ja raviteenuseks loetakse näiteks lapsehoidu, väljas käimist ning laste, vanurite, haigete või erivajadustega isikute pesemist, riidesse panemist, söötmist ja muud hooldustegevust.

Kasvatus- ja raviteenused on ka poes käimisel abistamine, koolitundides abistamine või pangas ja apteegis käimine ajal, kui see toimub muu tegevuse käigus.

Kas sul on tulu teenimisega seotud kulusid?

Tulu teenimisega seotud kuludeks loetakse näiteks töös vajamineva erialakirjanduse ostmist, töö tegemiseks vajalike tööriistade ostmist, arvuti- ja IT-kulusid ning kodutöökohaga seotud kulusid.

Arvutit kasutatakse nii era- kui tööasjade ajamisel. Tulust saab maha arvata tööks kasutatava osa.

Perekonnas võib saada ametikorteriga seotud maksuvähendust siis, kui näiteks pere elab Helsingis, aga üks abikaasadest käib tööl Tamperes ja on sinna üürinud korteri.

Kui tööl käiv inimene end koolitab või oma teadmisi täiendab, siis võib ta maha arva koolituskulud, näiteks kursuse tasu.

Ära unusta elektroonilist võimalust

Kui tahad andmeid muuta, siis saab seda teha elektrooniliselt interneti teel vero.fi kodulehel teenuse alt „Veroilmoitus verkossa”.

Internetis on toodud täpsed juhised, kuidas ühte või teist lahtrit täita.

Need andmed võivad maksuteatest puududa

Maksuteatesse tuleb ise lisada üüritulud.

Aktsiate müügist teenitud tulu on enamasti maksuteatel juba kirjas. Eeltäidetud maksuteatel võib olla märgitud, et aktsiatulu pole võimalik välja arvutada, kuna pole teada aktsiate soetusmaksumus. Sellisel juhul tuleb vastav info sisestada.

Varem unustatud asjad

Kui oled varasematel aastatel unustanud maksuteatesse mahaaravamisi lisada, siis saad seda teha veel viie aasta jooksul alates maksustamisele järgnevast aastast. Sellisel juhul tuleb esitada kirjalik taotlus.

Eluasemelaenu intressid ja palgatulu

Need andmed tulevad enamasti otse pangast ja tööandjalt.

Lisainfo leiab maksuameti kodulehelt.

Soomes tulevad maksuteatised – ära unusta mahaarvamisi!

Soomes tulevad inimestele aprillikuu jooksul posti teel eeltäidetud maksuteatised. Maksusummat on aga võimalik vähendada tuhandete eurode võrra, näiteks kodus tehtud remondi või sõidukulude arvelt.

Kuigi makseteatis (veroilmoitus) saabub posti teel, on maksusummat võimalik kontrollida ja mahaarvamisi taotleda juba praegu veebi kaudu, vahendab Iltalehti. Maksuteatist on võimalik kontrollida ja mahaarvamisi taotleda kuni 9. või 16. maini.

Maksuameti avalike suhete juht Pirjo Korvola tuletab meelde, et maksuteatist on võimalik juba praegu kontrollida Maksuameti kodulehel veebi kaudu. Korvola lisab, et see, mida veebist ei näe ja mis inimesi põhiliselt huvitab, on võimalikud mahaarvamised ja juurdemaksed. Neid näeb ainult koju saabuvast maksuteatisest.

Lõplik maksuotsus eelmise aasta kohta saabub posti teel sügisel. Maksutagastused toimuvad detsembris. Juurdemakse esimene osa tuleb maksta novembrikuu lõpus ja teine osa järgmise aasta alguses.

Maksuteatise esimeselt leheküljelt saab teada teatise tagastamise päeva, samuti info oma tulude ja neilt kinni peetud maksude kohta. Kui palga ja mahaarvamiste info on õige ja rohkem mahaarvamisi pole kavas taotleda, siis ei pea Maksuametile teatama enam midagi.

Kui tahetakse taotleda mahaarvamisi, siis tuleb sisestada andmed veebi kaudu või välja trükkida blanketid ja tagastada need koos parandatud maksuteatisega Maksuametile.

Mahaarvamisi saab Maksuametilt taotleda näiteks sõidukulude, tööruumide remondi, tulu teenimiseks tehtud kulutuste või muude koduses majapidamises tehtud kulutuste arvelt. Kõige rohkem mahaarvamisi taotletakse just sõidukulude ja koduses majapidamises tehtud kulutuste arvelt.

Sõidukulud.

Mahaarvatavate sõidukulude hulka kuuluvad näiteks tööle ja töölt tagasi sõiduks tehtud kulutused, kui töökoht asub kodust kaugel. Mahaarvamist saab taotleda, kui sõidukulud tööle on aastas enam kui 750 eurot.

Koduses majapidamises tehtud kulud.

Koduse majapidamisega seotud mahaarvamisi või taotleda kas kodus või suvilas tehtud majapidamistööde eest. Sinna kuuluvad näiteks koristus- ja aiatööd, remondi- ja ülalpidamistööd, samuti kasvatus- ja hooldustööd. Koduse majapidamisega seotud tööde arvelt on võimalik saada mahaarvamisi kuni 2400 eurot.

Tulu teenimisega seotud kulud.

Tulu teenimisega seotud kulude hulka arvestatakse näiteks ise soetatud erialane kirjandus, tööriistad ja töörõivad. Mahaarvamise tingimus on, et töörõivaid kasutatakse ainult töö tegemiseks. Sellised on näiteks politseinike ja kirikuõpetajate töörõivad.

Tulu teenimisega seotud kulusid peab mahaarvamise saamiseks olema aastas vähemalt 620 eurot. Pikaajaliseks kasutamiseks tehtud kulutused nagu arvuti või fotoaparaadi ost jaotatakse mitme aasta peale.

Tööruumidega seotud kulud.

Kui inimene üürib omale töö tegemiseks väljaspool kodu ruume, siis saab kogu üürisumma maha arvata kui ettevõtlusega seotud kulu.

Mahaarvamisi saavad teha ka need, kes töötavad kodus. Kui suudetakse tõestada, et kodus on üks tuba ainult arvuti päralt, siis võib selle toaga seotud kulud maksusummast maha arvata.

Kui korter on ühetoaline ja töö tegemiseks puudub eraldi tuba, siis võib tööga seotud kulutuste arvelt maksusummat vähendada 820 euro võrra aastas. Kui töö on osaajaline, siis on mahaarvamine väiksem.

Kontrolli maksuteatist.

Kui alles nüüd tuleb meelde mõni remont või kodutöö, millelt tahetakse taotleda mahaarvamist, siis selleks võib olla juba hilja. Nimelt peab remonti planeerides välja selgitama, kas remonditööde tegija kuulub ettemaksuregistrisse (ennakkoperintäregisteri). Ainult registrisse kuuluvatest ettevõtetest tellitud remonditööde arvelt saab teha mahaarvamisi.

Maksumaksjate liidu peajurist Päivi Kaari tuletab meelde, et alles tuleb hoida ka dokumendid nagu tšekid ja arved. Isegi kui mahaarvamise arvestamisel neid ei küsita, võib Maksuamet nende vastu hiljem huvi tunda.

Maksuteatise tulu ja mahaarvamiste info peaks järgi kontrollima ka siis, kui mingeid täiendavaid mahaarvamisi ei ole kavas taotleda. Soovitav on järgi uurida, milliseid mahaarvamisi on õigus saada ja neid taotleda. Palgasaajate põhiline viga on see, et lepitakse sellega, et teatises on juba kõik välja toodud ning unustatakse ära, et osa asju tuleb taotleda eraldi.

Hea lugeja, kirjuta meile nõuandeid kommentaariumisse.

Soome riik hakkab tööandjatele maksma 2500-eurost sünnitoetust

Soomes riigipoolsete toetustega tegelev rahvaterviseamet Kela hakkab alates 1, aprillist lisaks lapsevanematele maksma ühekordset sünnitoetust ka tööandjatele. Toetuse summa on 2500 eurot, edastab Kela.

Toetus on sünni- või adopteerimise põhine ja see on mõeldud eelkõige lapsi sünnitavate naistöötajate võrdsustamiseks meestega. 2500 eurot toetust maksmatakse neile tööandjatele, kelle juures on sünnitanud töötaja olnud ametis vähemalt 3 kuud ja kelle töösuhe töötajaga kestab vähemalt aasta aega. Arvesse lähevad ka ajutised tööotsad ühe ja sama tööandja juures. Toetust makstakse tööandjale ajal, kui töötaja viibib lapsepuhkusel ja saab vanemapalka. Toetusega kompenseeritakse tööandjale ka need summad, mis makstakse vanemapalgale lisaks.

Toetust saab hakata taotlema kirjaliku blanketi kaudu alates maikuu algusest ning veebi kaudu alates 20. maist.