Soomes kerkib uusi kortermaju nagu seeni pärast vihma

Soomes on lahti läinud suur korteriehitus, millist nähti viimati 1990ndate alguses. Tänavusel aastal alustatakse Soomes 43 000 uue eluaseme ehitust, neist valdav elamus korterid.

Praegune tase on ülikõrge, kuna keskmiselt alustatakse Soomes igal aastal 31 000 korteri ehitust, vahendab Iltalehti.

Erinevalt varasemast on aga uued korterid väiksemad. Kui veel 2007. aastal oli uute korterite keskmine suurus 62 ruutmeetrit, siis nüüd on see kolmandiku võrra väiksem, 45 ruutmeetrit.

Inimesed eelistavad väiksemaid kortereid ühelt poolt seetõttu, et need on odavamad, aga ka seetõttu, et tullakse toime väiksema elamispinnaga. Sama trend on ka eramajade puhul.

Kuivõrd eluasemete suurus on vähenenud, jääb uusehitiste pind ruutmeetrites varasemale alla.

Ühtlasi on oluliselt suurenenud uute korterite ehitus. Korterite osakaal uusehitistest pole kunagi varem olnud nii kõrge. Ligi kolm neljandikku kõikidest uutest eluasemetest on korterid.

Soome ehituses pole märgata mingeid jahtumise märke ja ehitus kasvab vähemalt sama kiiresti kui kogu Soome majandus. Ehituses hõivatute määr kasvab tänavu 185 000 inimeseni. Tuleval aastal tõuseb ehituses hõivatute arv 2000 inimese võrra.

Osa Soome 1970ndate ja 1980ndate ridaelamuid ei kannata renoveerimist, kuna on nii läbi

Soomes on suur hulk 1970ndatel ja 1980ndatel ehitatud ridaelamuid, mis ei kannata renoveerimist, kuna on niiskuse, hallituse ja mikroobide tõttu omadega täiesti läbi.

Peaaegu kõikides 1970ndatel ehitatud ridaelamutes esineb tüüpvigu, mida tuleks parandada, leiab konsultatsioonifirma FCG ehitiste sisekliima valdkonna juht Juhani Pirinen. Soomes on 1970ndatel ehitatud ridaelamuid kokku 14 294 ja 1980ndatel ehitatud ridaelamuid 28 762. Asjatundjate väitel on probleemsemad just 1970ndatel ehitatud majad, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui 1970ndatel ehitatud ridamajas ilmnevad probleemid, siis on neid väga raske parandada ja remont läheb väga kalliks. 1980ndatel rajatud ridaelamud on veidi paremad.

Remondiga on veel see probleem, et sageli remonditakse maju valesti, mis toob probleeme veelgi juurde. Seetõttu on 1970ndatel ja 1980ndatel ehitatud ridaelamud nagu tiksuvad pommid. See puudutab ka samal ajal ehitatud teisi elamuid, peamiselt siis eramaju.

Põhilised probleemid olid majaehituses seotud vundamentide ja katustega. 1970ndatel võeti kasutusele mitmeid uuendusi nagu lamekatused, mis end ei õigustanud.

Helsingis algab Soome suurima haigla ehitus

Helsingis Meilahtis algab järgmisel aastal Soome suurima haigla Siltasairaala ehitus. Haigla asendab senist Töölö haiglat ja peaks valmima 2023. aastaks.

Haigla ehituskonkursi võitis ehitusfirma SRV Rakennus Oy. Haigla ehitusmaksumus on 280 miljonit eurot. Ehitise üldpind on 68 690 ruutmeetrit ja kasulik pind 32 880 ruutmeetrit.

Uus haigla asendab Töölö haiglat ja osa olemasolevat vähihaiguste kliinikut. Ehitis ühendatakse olemasolevate haiglahoonetega Meilahtis.

Helsingi uus linnapea tahab kesklinna alla autotunneli rajada

Helsingi peatselt ametisse astuv uus linnapea Jan Vapaavuori tahab kesklinna alla rajada autotunneli, mis läheb maksma 600 miljonit eurot.

Tunneli ehitust hakati planeerima juba eelmise linnavalitsuse ajal. Vapaavuori ütles Helsingin Sanomatele, et ta toetab kesklinna uuendamist.

Muutused tähendavad eelkõige jalakäijatele mõeldud ala laiendamist, autotunneli ehitust ja varem Guggenheimi kunstimuuseumile mõeldud Lõunasadama tühja krundi saatust.

Tunneli maksumus on praegu veel ebaselge. Sarnase, möödunud aasta sügisel valminud 2,3 km pikkuse Tampere kaldatunneli maksumus oli ligi 200 miljonit eurot. Tunneli maksumus võiks seega olla ligi 100 miljonit ühe kilomeetri kohta.

Kümme aastat tagasi planeeritud 3,5 km pikkuse Helsingi kesklinna tunneli maksumuseks arvestati 475-545 miljonit eurot. Inflatsiooniga läbi korrutades võiks see summa olla praegu 550-630 miljonit.

Länsimetro teine etapp hilineb

Helsingi Länsimetro teine etapp Matinkylä-Kivenlahti, mis pidi valmima 2020. aastaks, jääb samuti hiljaks.

Teine osa valmib alles järgmisel kümnendil, ütles Länsimetro Oy juht Ville Saksi väljaandele Länsiväylä. Saksi sõnul on ka esimese osa katsetused veninud, mistõttu lükkub edasi ka esimese osa avamine. Katsetustele on kulunud rohkem aega kui algselt planeeriti.

Kuivõrd Länsimetro esimese osa ehitus läks planeeritust mitusada miljonit eurot kallimaks, on läbi vaadatud ka teise etapi hankemenetlus. Espoo volikogu poolt 2012. aastal kinnitatud eelarve järgi oli Länsimetro teise etapi maksumus 767 miljonit eurot. Praegu on summa kerkinud juba 801 miljonini. Maksumus sõltub sellest, kui luksuslikud saavad olema metroojaamad.

Länsimetro teise etapi metrootunneli ehitus algas 2014. aastal. Siis planeeriti, et teine etapp saab valmis 2020. aastal. Tunnelite pikkus on 7 km. Teise etapiga valmib viis jaama: Finnoo, Kaitaa, Soukka, Espoonlahti ja Kivenlahti. Soome valitsus katab maksumusest 30%, ülejäänu tuleb Espoo linnalt.

Helsingi sünnitushaiglas tõsised siseõhuprobleemid, kümned haigestunud

Helsingi Kätilöopisto sünnitushaiglas on tõsised siseõhuprobleemid, mistõttu on kümned haigla töötajad haigestunud.

Paljud töötajad on haiguspuhkusel, teised tarvitavad tööl käimiseks kangeid ravimeid, vahendab Helsingin Sanomat. Helsingi piirkonna haigla HUS on tellinud asja uurimiseks ekspertiisi firmalt Sweco oy.

Haigla ei anna asja kohta kommentaare enne kui kolmapäeval valmib ekspertiis. HUS on kinnitanud, et siseõhuprobleemid ei puuduta sünnitajaid ja muid haigla patsiente.

Osa töötajate arvates reageeris haigla liiga hilja. Kõige hullemini haigestunud kaaluvad juba eriala vahetamist. Probleeme on esinenud praegu teadaolevalt 80 töötajal. Üks haigestunutest, ämmaemand Marja Lundahl ütles, et nõnda on oht kaotada terve põlvkond ämmaemandaid.

Ämmaemand Tanja Paavola ütles, et terviseprobleemid algasid hiilivalt. Algul oli ta arvamisel, et sai gripi seoses töötamisega naistehaigla poolel. Ent aastatega probleemid süvenesid. Naisel diagnoositi astma. Olid migreenihood, lööve üle terve keha, näolihaste tuimus, suu ja huulte paistetus, halb enesetunne ja silmade paistetus. Olukord läks paremaks, kui ta ei viibinud töö juures.

Veebruari algul tuvastati, et tervis läks kehvemaks tööl olles. Märtsikuus viidi töötajad üle naistekliinikusse. See polnud seotud tervisehäirete, vaid teise sünnitushaigla remondi lõppemisega. Asi lõppes sellega, et Paavola ei saanud enam üldse tööl olla ning on nüüd haiguspuhkusel. Ta ise tunnistab, et temal oli kergem, sest vaevused olid rasked. Aga mõnel teisel on vaevused raskemini tuvastatavad.

Haigushoogudega on maadelnud ka Annika Rönneberg, kes algul töötas Kätilöopisto naistepolikliinikus, siis sünnitusosakonnas ja lõpuks lasteosakonnas. Vaevused algasid silmade kipitamise, kurgu kiheluse, köha ja nohuga. 2015. aasta jaanuaris läks tervis järsku halvemaks. Lihased olid nii nõrgad, et ta jäi nädalaks haiglasse. Tema vaevusi peeti algul multiskleroosiks.

Haiguspuhkusel läks tervis paremaks, tööl olles jälle kehvemaks. Kuivõrd ta oli tööl tähtajalise lepinguga, ei julgenud ta oma probleemidest rääkida. Lõpuks tekkisid juba närviprobleemid, lihased hakkasid tõmblema.

Kui pole astmat, on vaevusi raskem tuvastada. Rönnebergi väitel on paljudel samad vaevused mis temal. Ta ise jäi möödunud suvel pikale haiguspuhkusele, kuna jalad jäid nii nõrgaks, et enam ei kandnud. Pika haiguspuhkuse ajal tema tööleping lõppes. Kui ta soovis seda jätkata, siis öeldi talle, et HUS-is vaevalt üldse tema jaoks piisavalt tervislikku haiglat leiabki.

Ämmaemand Marja Lundahl tajus vaevusi juba haiglas õppimise ajal. Siis ei saanud ta aru, milles probleem. Noor sportlik naine ei teinud silmade kipitusest välja. Hiljem tööle hakates aga vaevused süvenesid. Oli allergiat, lööbeid kehal, hingamisraskusi. Ta sai astmadiagnoosi, aga seda ei tuvastatud kui kutsehaigust. Haiglast leiti küll mürgiseid baktereid, aga ebapiisavalt. Naine võttis algul kangeid allergiaravimeid, aga lõpuks ei piisanud enam neistki. Pärast tööd oli ta täiesti ära kurnatud. Lõpuks tekkisid vaevused juba tavalistest pesuainetest ja isegi hallituselõhnalistest riietest. Vasakust käest kadus vahepeal jõud, mis tegi vasakukäelise ämmaemanda jaoks töötamise väga raskeks.

Pööre saabus aastavahetusel, kui ta oli olnud paar nädalat haiguspuhkusel, tervis paranes, aga kui ta saabus tööle, siis pidas vastu ainult neli tundi. Edasi enam ei suutnud, sest hakkas hingeldama. Mis oli tema kui sportliku inimese jaoks suur šokk. Kahe kuu pikkuse haiguspuhkuse ajal jälle vaevused kadusid. Nüüd on ta tagasi tööl naistekliinikus, aga tal on hirm tuleviku ees.

Praegu võetakse Kätilöopisto haiglas jätkuvalt vastu sünnitusi, kuigi tulevikus tahetakse need üle viia Espoo Jorvi haiglasse ja naistekliinikusse.

Töötajatele teadaolevalt on sünnitushaiglas olnud veeavariid, mistõttu on sealt leitud hallitust ja seent.

Siseõhuprobleeme on Helsingi piirkonnas tuvastatud veel silmakliinikus, lastehaiglas ning Peijase ja Töölö haiglates.

Kätilöopisto haigla kuulub Helsingi linnale, haigla on seal rentnik.

Loe lisa: http://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005184461.html 

Soome aasta betoonehitist vaevab juba niiskus ja hallitus

Soomes aasta parimaks betoonehituseks valitud uus kortermaja Helsingis ehk nn pitsmaja on juba täis niiskust ja hallitust.

Helsingis Jätkäsaaris Länsisatamankatu 23 asuv kortermaja ehk nn pitsmaja valmis 2014. aastal. Ehitis pärjati ühtlasi Soome aasta betoonehitise tiitliga. Nüüd aga on korterite seinad läbi vettinud ja hallitavad, vahendab Yle.

Tegemist on Helsingi linna üürimajaga, mille elanikud on nüüd endast väljas. Vett hakkas ülemise korruse rõdu kaudu sisse ajama juba esimesel suvel. Rõdu uksi on raske avada, sest puitosad on läbi vettinud.

Möödunud aasta oktoobris hakkasid ilmnema uued vead, kui tapeet hakkas seintelt maha kooruma. Vett ajas sisse nii kööki kui elutuppa. Helsingi linn ega ehitusfirma NCC pole vigade kõrvaldamiseks midagi ette võtnud.

Helsingi üürimajadega tegeleva Heka Oy kinnisvarajuht Jussi Isoaho tunnistab, et kaebusi maja niiskusprobleemide kohta on tulnud palju. Ta kinnitab, et uuringud ja parandustööd on majas juba käimas. Osa asju on juba varem ära parandatud, aga niiskuse puhul pole selgunud, kust vett sisse ajab. Vett ajab sisse vaid teatud saju ja tuule korral. Kui täpne põhjus on selgunud, siis alustatakse parandustöödega.

Isoaho pole uue maja probleemide tõttu pettunud. Tema sõnul on probleeme kõigi uute majadega. Ta tunnistab, et vigu tuleb alati ette ja need parandatakse.

Heka teostab lähiajal ka niiskusmõõtmised, sest elanikud tahavad teada, kas majas üldse saab elada. Kui selgub, et niiskust on liiga palju, siis saavad pered otsustada, kas nad tahavad seal edasi elada.

Nn pitsmajast on üks pere juba niiskusprobleemide tõttu lahkunud.

Niiskusprobleemid saadavad uusehitisi kõikjal Soomes. Probleemiga tegeletakse juba valitsuse tasemel ja nüüd tuleb uusehitistele tellida juba ehituse käigus eraldi niiskusjärelvalve.

Soome liftid võimaldavad ehitada kuni 2 km kõrguseid maju

Soome firma Kone uus Ultrarope-tehnoloogia võimaldab ehitada senisest palju kõrgemaid maju. Tehnoloogia põhineb vastupidaval ja kergel köiel, millega võib tõusta kilomeetri kõrgusele.

Veel viis aastat tagasi oli arvamine, et pilvelõhkuja kõrguse piir on 500 meetrit. Põhjuseks oli asjaolu, et liftid polnud võimelised kõrgemale tõusma. Nüüd aga rajatakse Saudi-Araabiasse Jedda linna 1000 meetri ehk ühe kilomeetri kõrgune hoone. Selles kasutatakse uut Soome liftitehnoloogiat, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui inimesed on nõus vahepeal lifti vahetama, saab ehitada kuni 2 km kõrguseid maju.

Soome liftid tulevad ka Pekingi kõrgeimasse, parasjagu rajatavasse 528 meetri kõrgusesse China Zuni torni. Hoone valmib järgmisel aastal ja sel on 108 korrust maa peal ja 8 korrust maa all. Majja tuleb 101 Kone lifti ja 39 eskalaatorit. Sõit kõrgeimalt korrusel alla kestab 71 sekundit.

Paari aasta pärast saab ka Soome oma esimese pilvelõhkuja – Helsingi Kalasatamasse ehitatakse 130 m kõrgune hoone.

Maailma kõrgeimad hooned võrrelduna Soome kõrgeimate hoonetega. Allikas: Helsingin Sanomat

Helsingi-Tallinna tunnelit on lihtne ehitada – graniit ulatub Eestisse välja

Helsingi-Tallinna tunneli planeerimine käib Soomes täie hooga. Tunnelit oleks ehitada lihtne ja see saaks valmis viie aastaga, kuna tugev graniidikiht ulatub mere põhjas Eestisse välja.

Ehitajate jaoks tähendab ühtlane kaljumassiiv seda, et tegevust on lihtne planeerida. Tunnel on tehniliselt täiesti teostatav, märkis uurija Ossi Ikävalko ajalehes Helsingin Sanomat.

Mõtte tunnelist Helsingi ja Tallinna vahel käis esimesena välja Soome geotehnoloog Usko Anttikoski 1992. aastal Taanis toimunud geotehnoloogia konverentsil. Avalikkuse ette jõudis see mõni aasta hiljem. Esialgu ei peetud seda tõenäoliseks.

Nüüd on aga olukord muutunud. Helsingi ja Tallinn on tunneli osas sõlminud koostööleppe. Eeluuring lubab kasvu kiirenemist mõlemal pool Soome lahte. Jätku-uuring valmib eeloleva aasta jooksul.

Euroopa Liit toetab samuti tunneli tasuvuse uurimist. Helsingi piirkonna elanikest ligi pooled toetavad tunneli rajamist.

Tunnel saab tõenäoliselt valmis 2030ndatel aastatel.

Puurimist ja kaevamist tunneli rajamiseks jätkub. Tunneli pikkus on ligi 80 km, millest suurem osa kulgeb Soome lahe all. Tunneleid peab kokku olema kolm: kaks kummaski suunas liikuvatele rongidele ning üks hoolduseks.

Selline asi pole tänapäeval võimatu. Inglis- ja Prantsusmaa vaheline Eurotunnel on raudteetunnel pikkusega 50 km, millest 38 km on vee all. Jaapani Seikani 54 km raudteetunnelist on 23 km mere all. Hiinlased planeerivad 120 km pikkust raudteetunnelit Bohai mere alla.

Soome lahe all on täies ulatuses graniit, mille vanus on 1,8 miljardit aastat. Graniit on kõva, aga soomlastel on selle puurimise kogemus. Päijänne järvest tuleb Helsingisse vesi mööda 120 km pikkust graniidi sisse puuritud tunnelit. Päijänne tunnel valmis kümne aastaga puurimise ja lõhkamise teel. Samasugune kalju on Helsingi ja Tallinna vahel. Graniit läheb Tallinna poole üha sügavamale maa sisse. Probleemid võivad tekkida tunneli teises otsas Tallinnas, kus graniidi peal on pehme liivakivi. Nimelt laseb liivakivi vett läbi, aga tunnelisse ei tohi vett valguda. Selles kihis asub ka eestlaste kaevuvesi ning tunneli ehitus ei tohi seda rikkuda.

Liivakivi vajab palju tihendamist ja toestamist, kuna kohati on see nii pehme, et võib labidaga kaevata. Ehitajad võivad selles liivakivis leida fossiile, sest see on saja miljoni aasta vanune merepõhi. Tallinnas ulatub maapinnani välja sinine savi, mis on juba päris pehme. Tunneli ehitus savi sisse on aga lihtne, sest see ei lase vett läbi. Peterburi metroos on sinise savi sisse ehitatud üle saja kilomeetri tunnelit.

Tunneli ehituse suurim väljakutse on liivaga täidetud süvendid või orud Soome lahe keskel ja Tallinna ligidal. Need on nagu allapoole suunatud tipuga mäed, mis on tekkinud pärast jääaega. Need orud ja süvendid on täidetud materjaliga, mis pole veel jõudnud kivistuda. Orgude all olevat graniiti tuleb hoolikalt uurida. Tunnel peab mõnes kohas laskuma kuni 200 meetri sügavusele, et neid orgusid vältida.

Ehitus kulgeb aeglaselt, kui tunnelit hakata tegema ainult otstest. Norra kiirete tunneliehitajate kogemust arvestades võiks aga asi valmis saada viie aastaga. See tähendab, et tunnelit tuleb ehitada korraga mitmes kohas: nii otstes kui ka keskele rajatud kahelt tehissaarelt mõlemas suunas. Tehissaared võiks rajada näiteks Helsingi ligidale Uppoluoto saarele ja Tallinna madalale. Kui puurimine edeneks kiirusega 10 meetrit päevas, siis saaks aastaga tehtud paarkümmend kilomeetrit tunnelit.

Sellised puurmasinad on aga väga kallid, üks maksab kümneid miljoneid eurosid. Praktikas võib tunneli ehitus tähendada tavapärast lõhkamist ja kaevamist. Tavapärasel meetodil valmiks tunnel 15 aastaga.

Ehitusfirma Swecon juht Juho Siipo ütles, et enne peaks välja selgitama, kuidas mõjutab ajaline viivitus tunneli maksumust. Puurmasinad on kallid, aga neid kasutades pole vaja tunnelist hiljem välja kaevata purustatud graniiti.

Tallinna tunnelit võib võrrelda ka Alpidesse rajatud 57 km pikkuse Gotthardi raudteetunneliga, mille ehitus kestis 17 aastat. Gotthardi tunneli ehitus maksis 11 miljardit eurot, Tallinna tunneli maksumuseks on arvestatud 9-13 miljardit. Võrdluseks, Olkiluoto uue tuumajaama maksumuseks kujuneb 8,5 miljardit eurot.

Soome lahe põhi ja tunneli võimalik kulgemisteekond. Allikas: Helsingin Sanomat.