Helsingis pakutakse ka eestikeelset ärinõustamist

#yrityshelsinki #finestfm #eestlasedsoomes

A post shared by Raadio Finest FM (@finestfm) on

Helsingi Hakaniemis asuvas uusettevõtluskeskuses NewCo YritysHelsinki käib iga aasta umbes 4 000 ettevõtte rajamisele mõtlevat klienti. 35 protsenti neist on sisserändajad, mistõttu pakutakse ärinõustamist ka inglise, vene ja eesti keeles.

– Järgmine eestikeelne ettevõtte rajaja teabepäev on meil juba 9. märtsil. Lisaks on võimalik saada eesti keeles ka isiklikku nõustamist, ütleb NewCo YritysHelsinki teenusejuht, Eesti päritolu Toivo Utso.

Utso sõnul käib uusettevõtluskeskuses palju firma rajamist kaaluvaid eestlasi.

– Kuid võiks käia ka rohkem. Sellist tasuta nõustamist, nagu meie pakume, ei saa ühegi teise teenusepakkuja juurest.

Enamik eestlaste rajatud ettevõtetest töötab vägagi ootuspärastel erialadel.

– Ehitus-, koristus- ja iluteenused, kinnitab Utso erialade esikolmiku.


Mullu asutasid
NewCo YritysHelsinki kliendid ligi 1 100 uut firmat. Tee uue ettevõtteni viib läbi ärinõustamise, aga enne seda tuleb koostada äriplaan.

– Veel varem tasub võtta osa ettevõtte rajaja teabepäevast ning tutvuda uusettevõtluskeskuse mitmekülgse materjaliga, nendib Utso kolleeg, ärinõustaja Malina Pursiainen.

– Äriplaan koos finantsprognoosidega on kui käsiraamat, mis võtab kokku äriidee ning analüüsib selle realiseerimisega seotud probleeme. Äriplaani koostamine näitab, kas äriidee on edukaks teostamiseks valmis või kas see vajab veel ümbermõtestamist.

Toivo Utso sõnul on äriplaani koostamine Eestis palju keerulisem kui Soomes. Seetõttu küsitakse ka tema käest tihti, kas ta saaks soovitada mõnda professionaalset äriplaani koostajat.

– Mina soovitan äriplaani alati ise koostada. See on ju töövahend ettevõtjale endale ning teda aitavale ärinõustajale, seda ei koostata bürokraatide tarbeks. Pealegi aitab äriplaani koostamisel meie veebiplatvorm liiketoimintasuunnitelma.com.

Eesti keeles äriplaani siiski koostada ei saa – keelevalikus on soome, rootsi ja inglise keel. Väike vaev tasub ennast siiski ära.

– Soome äriregistri järgi saavad viieaastaseks vaid pooled uutest ettevõtetest. Uusettevõtluskeskuste kaudu rajatud ettevõtete puhul on protsent ligi 80.


Kuid kas
EL-is ja euroalal ei piisa Eestisse registreeritud firma olemasolust? Kas Eesti ettevõtjal ongi üldse vaja Soome kolides uus firma luua?

– Sageli alustatakse küll olemasoleva OÜ kaudu ja see on täiesti võimalik, kuid mõne aja pärast märgatakse, et topeltraamatupidamisest ja võimalike filiaalide loomisest lihtsam ja vähem bürokraatlik on Soomes uus ettevõte asutada, nendib Utso.

– Ka töö tellijad eelistavad tihti Soomes registreeritud firmasid, sest nii on mõlemad osapooled ühe, tellijale tuttava riigi seadusandluse mõjusfääris.

Finest FM uuris: Kas Soomes elav eestlane peab Eestisse sõjaväkke minema?

Viimase kümne aasta jooksul on suurenenud välismaal elavate Eesti kodanike, sealhulgas ka kutsealuste arv. Kokku on välismaal alaliselt elavaid, ajateenistust veel mitte läbinud Eesti kodanikke umbes 3 500.

Eesti kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae andis Finest FM-i hommikuprogrammile intervjuu kaitseväeteenistuse kohustuse teemal.

Kas ka Soomes elav Eesti kodanikust 18–27-aastane sõjaväekohuslane on kohustatud Eestisse sõjaväkke minema?

– Kui kodaniku alaline elukoht on olnud välisriigis katkematult seitse aastat, vabastab seadus kaitseväeteenistuse kohustusest, ütles Pae.

Kui kohustus aga kaelas, kehtivad Pae sõnul ka välismaal elavatele ja õppivatele noormeestele samasugused õigused kui Eestis.

– Seadus näeb ette erinevaid ajapikendusvõimalusi näiteks lapse kasvatamise, pere ainsaks toitjaks olemise või raskelt haigete sugulaste eest hoolitsemise puhul. Kuna välismaalt on Eestisse kallim tulla, üritatakse kompenseerida pisut suuremas ulatuses ka piletiraha.

Mis aga juhtub, kui kohutusest eemale hoidutakse?

– Me ei ole karistusorganisatsioon, kuid paratamatult on ka neid kodanikke, kes ei taha koostööd teha ja hoiavad kohustustest kõrvale. Selle vastu on loodud mehhanismid nagu väärteomenetlused, rahalised trahvid ja sundtoomised, kuid meie jaoks pole need esmane eelistus. Meie üritame alati positiivset kontakti hoida, kinnitas Pae.


Ajateenistuskohustuse
kord läbinud reservväelased võivad saada kutse reservõppekogunemisele ehk kordusõppustele ka välismaal elades. Siis eeldatakse õppustel osalemist elukohast sõltumata.

– Kõige tähtsam on siinkohas aadressandmete tõepärasus. Kui rahvastikuregistris on õige meiliaadress, on võimalik ühendust pidada ja asjadest teada anda, tõdes Pae riigiportaalile eesti.ee viidates.

– Üritame süsteemi ehitada ka nii, et kompaniiülemal ja rühmaülemal oleks võimalus olla sotsiaalmeedia kaudu ühenduses oma rühma meestega juba varakult enne kogunemist. Siis saab ka ametlikud kutsed disainida niimoodi, et kõigil oleks osalemisega võimalikult vähe probleeme.


Kuula
tervet intervjuud:

Pilt: http://www.mil.ee/et/ajateenistus

Lugeja küsib: Mis juhtub, kui Eesti numbrimärgiga auto ületab Soomes kiirust?

Mis juhtub, kui Eesti numbrimärgiga auto ületab Soomes kiirust, automaatne liiklusjärelevalve tabab ta teolt ja tuleb aeg kihutajale trahv saata? Kas kiri jõuab kohale?

Vastus sõltub sellest, kas autoomanik on Soome sisse kirjutatud.

– Eesti numbrimärgiga autode puhul selgitame välja, kas autoomanik elab Soomes. Juhul kui elab, saadame trahvi ta Soome aadressile, vastab Politsei liiklusohutuskeskuse juhataja, ülemkomissar Dennis Pasterstein.

Kui Soome aadress puudub, jääb trahv saatmata ja kihutaja karistamata.

– Seaduse järgi oleks meil võimalik saata trahv ka Eestisse, kuid meie süsteemid seda veel ei luba.


Pastersteini sõnul
 kihutavad eestlased vahel tarbetult palju, mida on ka Helsingi liikluses märgata.

– Eestlaste suur arv pealinnapiirkonnas kajastub ka kiiruse ületamistes, tõdeb ülemkomissar.

Äkki eestlased ongi kavalad ja kasutavad süsteemis olevat lünka meelega ära? Kihuta palju tahad, ega mendid meile nagunii järele ei jõua!

Pastersteini kinnitusel selline mõtteviis ära ei tasu, sest teedel on lisaks automaatsele järelevalvele ka palju politseipatrulle.

– Kihutajad kipuvad ikka vahele jääma, märgib ta.

Arvamused ja küsimused kirjuta kommentaariumisse või Soome24.fi meiliaadressile toimetus@soome24.fi

 


Loe veel uudiseid


 

Üliarmas video: Helsingi Eesti Laululapsed

Laulustuudio Helsingi Eesti Laululapsed

Helsingi Eesti Laululapsed 🎼😍 www.laulustuudio.fi

A video posted by Raadio Finest FM (@finestfm) on

  • Tekst pärineb muutmata kujul laulustuudio.fi avalehelt. Video: Finest FM

Aastal 2010 tuli meil tore mõte luua Helsingis ja selle lähiümbruses elavatele Eesti lastele koht, kus laulda ja muusikat teha oma emakeeles. Nii me alustasimegi toona kuue vahva laululapsega, kellele peatselt lisandus uusi laulusõpru ja nüüdseks kuulub meie vahvasse lauluperre juba 90 laululast!

Laulustuudios saavad musitseerida lapsed alates 2-eluaastast. Laulutundide eesmärk on pakkuda lastele lusti ja rõõmu laulmisest, pillimängust, tantsust ja rütmidest. Läbi selle areneb lastel rütmitunne, muusikaline kuulmine, viisipidamisoskus ja esinemisjulgus.

Kogu repertuaar on ilusas eesti keeles, et lastes säilitada huvi oma emakeele, kultuuri ja kodumaa traditsioonide vastu. Kui laulud on selgeks õpitud, siis jagame oma oskamist ja rõõmu ka publikuga nii väiksematel kui suurematel esinemistel!

Rõõmsate kohtumisteni!
Teie Annika ja Silver

Lisainfo: www.laulustuudio.fi

Robert Rooba jäädvustati legomehikeseks – kuid ta pole siiski ainus legodest ehitatud eestlane!

Tamperes elav Jari Mäkipää jäi töötuks viie aasta eest. Esimesest šokist üle saanud, hakkas IT-alal töötanud mees äriideid mõlgutama. Ideede keskmes polnud siiski arvuti, vaid legoklots.

Peagi sai plaan selgeks: Mäkipää hakkas meisterdama jäähokimängijaid kujutavaid legomehikesi, Liiga-Ukkosid.

Esimesed Liiga-Ukkod jõudsid turule kolme aasta eest kevadel. Mehikesed said hokifännide seas nii populaarseks, et pärast pole Mäkipää pidanud kordagi tööpuuduse üle kurtma.

– Iga legomehike on kasutatud osakestest sündinud käsitöö. Tellin osasid igalt poolt maailmast ja dekoreerin neid vastavalt vajadusele, räägib Mäkipää.

– Tavaliselt tähendab dekoreerimine logode ja teiste detailide peale kleepimist ja lakkimist, kuid näiteks väravavahi rinnakilbid ja kindad ning HIFK meeskonna punased kiivrid pintseldan algusest peale käsitsi. Neid pole ju valmis kujul kusagilt saada.

Ühe mehikese meisterdamisele kuluv aeg on Mäkipää sõnul suur ärisaladus.

– Saladuseloori saan siiski sedavõrd kergitada, et aastate jooksul on mu näpud oluliselt nobedamaks saanud, naerab ta.

 

Robert RoobaLegomehikesteks jäädvustatakse kõik Soome jäähoki meistriliigas mängivad sportlased. Niisiis on nende hulgas ka üks eestlane, Jyväskylä JYP-is mängiv Robert Rooba.

Rooba pole siiski ainus eestlane, keda on võimalik lego kujul kohata. Oma mehikese on saanud ka varem Espoo Bluesis mänginud Siim Liivik, kuid teda kujutav Liiga-Ukko on tänaseks juba rariteet. Mäkipää meisterdab uusi mehikesi vaid nii kaua, kui sportlane mängib Soome meistriliigas. Liivik mängib seevastu juba mõnda aega Rootsis.

– Osadest mehikestest on saanud juba sedavõrd haruldased, et kollektsionäärid on valmis nende eest sadu eurosid välja käima, on Mäkipää kuulnud.


Kõige populaarsemaid
legomehikesi on Mäkipääl alati laos. Lisaks meisterdab ta Liiga-Ukkosid kaasa Tappara mängudele Tampere Hakametsä jäähallis, kus ta mängupäevadel leti taga seisab.

Haruldasemaid mehikesi teeb Mäkipää vastavalt tellimusele. Tellimusi võtab ta vastu veebipoes, aga ka Tampere kesklinnas asuvas Looru-nimelises poes, kus müüakse lisaks mehikestele ka teisi jäähokiga seotud fännitooteid.

Lisaks hokimängijatele meisterdab Mäkipää Futis-Ukkosid ehk Soome meistriliiga jalgpallimängijaid. Talve hitt-toode on seevastu uhihuus jäämasin, mis toodi turule alles nädal aega tagasi.

Tööst ilma jäänud või elule uut suunda otsivatele inimestele ongi Mäkipääl kindel sõnum.

– Musta masendusse vajuda ei tasu. Mina olen elav näide sellest, et uus karjäär on võimalik kasvõi legoklotsidest üles ehitada!

 


Loe veel uudiseid


 

Eestlastel on lihtne Soomest tööd leida

Võrreldes teiste sisserändajatega on eestlastel suhteliselt lihtne Soomest tööd leida, vahendab Keskisuomalainen.

Seevastu on töö leidmisega hädas somaallased ja Lähis-Idast pärit inimesed. Neil läheb tööle saamisega kõige kauemini – keskeltläbi kuus aastat ja kaks kuud – ja nende seas on tööpuudus neli aastat pärast Soome saabumist 62 protsenti.

Eestist ning Lääne- ja Lõuna-Euroopast saabunutest on nelja aasta pärast leidnud töökoha rohkem kui pooled. Eestlased leiavad tööd keskmiselt ühe aasta ja kümne kuuga. Venelastel läheb tööle saamiseks keskmiselt neli ja pool aastat.


Uuringute järgi
on Lähis-Idast ja Aafrika riikidest saabunud sisserändajate seas kuritegevus põliselanikega võrreldes mitmekordne.

– Üheks põhjuseks on tööpuudus ja nõrk osalemine ühiskonnas, ütleb Helsingi ülikooli Kriminoloogia ja õiguspoliitilise instituudi uurija Martti Lehti.

– Nendest riikides rännatakse sisse põhiliselt humanitaarsetel põhjustel. Sestap on eeldused tööturul osalemiseks tihti nõrgad.


Loe veel uudiseid


 

Eesti lugu. Eestlased Soomes tänapäeval

Eestlaste väljarändest Soome viimase veerandsaja aasta jooksul räägib Tartu Ülikooli Rände ja Linnauuringute Keskuse juht professor Tiit Tammaru.
Kes, kuhu, kui palju, millal ja miks on Eestist Soome elama asunud ja kui kauaks Soome minnakse? Kuidas eestlane Soomes kohaneb?

Soome väljarändamine on käinud lainete kaupa. Soome rahvastikuregistri andmetel elab praegu Soomes 50 000 eestlast. Kui suur on Soomes elavate eestlaste tegelik hulk, polegi täpselt teada.

Paljud Soomes elavad eestlased on hargmaised. Suur hulk Soome eestlasi ja ka estofiile koonduvad Soome esimese eestikeelse raadiojaama Finest FM ümber. Helsingis tegutsevast raadiojaamast räägib saates selle raadio hommikuprogrammi juht Enari Maiste

Kuula saadet:

VIKERRAADIO