Appi, postkasti tuli maksukaart – Mida nüüd peaks tegema?

Soomes saadetakse kõigile elanikele alates 15. eluaastast aastavahetuse paiku koju maksukaart ehk verokortti. Selle põhjal arvestab tööandja töötajale eeloleval aastal avansilisi makseid ja kannab need maksuametile.

Maksuamet on lubanud kõigile Soomes püsivalt elavatele inimestele saata maksukaardid koju juba aastavahetusel. Mõned õnnelikud on need kätte saanud. Eesmärk on, et see oleks kõigil käes jaanuari keskpaigaks, vahendab Yle.

Kui oled tavaline palgasaaja, siis tasuks teha paari asja: kontrollida, kas maksuprotsent on märgitud õige ja kui on, siis toimetada see kaart tööandjale. Nii lihtne see ongi! Täpsemad juhised leiad altpoolt.

Kas kõik numbrid on õiged?

Maksukaardiga on kaasas arvutuskäik, millel maksuprotsent põhineb. Maksuamet määrab maksuprotsendi lähtuvalt eelmise aasta tulust.

Kui brutotulud ja võimalikud mahaarvamised on õiged, siis kontrolli veel, et linnuke oleks õiges kohas kirikumaksu koha peal. Kui inimene ei kuulu kirikusse, siis peab linnuke olema seal, kuhu on märgitud „ei kirkollisverovelvollinen” ehk ei ole kirikumaksukohuslane.

Regulaarne või mitteregulaarne tulu?

Siis tuleb valida tulupiir: kas perioodilise tulu põhine piir (A) või üks tulupiir (B) kogu aastaks.

Perioodiline tulu tähendab seda, kui palju teenitakse ühes kuus (või kahe nädala, nädala või päeva jooksul). See sobib, kui inimene saab igas kuus ühesugust palka.

Kui aga tulud kogunevad aasta jooksul erinevalt, sõltuvalt üksikutest tööotstest, lisadest või boonustest, siis tasub taotleda ühe, terve aasta kohta käiva piiri kehtestamist.

Kui mingit valikut pole tehtud, kasutab tööandja automaatselt perioodilist tulupiiri. Kui tahad piiri terveks aastaks (B), tuleb sellest tööandjale teada anda. See käib vastava märke tegemisega maksukaardile. Piisab ka vabas vormis tehtud teatest tööandjale.

Nüüd käed tööle!

Maksukaart nõuab veel veidi käteosavust. Kaardil on katkendjoon ja kääride märk. Mööda katkendjoont saab kaardist välja lõigata selle osa, mis läheb esitamiseks tööandjale.

Järele jääb veel kõrvaltöö jaoks mõeldud maksukaart lisamaksuprotsendiga. Ka selle saab vajadusel välja lõigata ja viia kõrvaltöökohta. Alles jääb arvutuste lehekülg, kus on märgitud maksuprotsendi aluseks olevad tulud ja mahaarvamised.

Tegutse kiiresti!

Maksukaardi toimetamisega tööandjale ei tasu viivitada. Uus maksukaart on kehtiv alates veebruarist ning tööandja vajab seda paar nädalat enne palga maksmist. Jaanuarikuu maksu kinnipidamine toimub veel vana maksukaardi alusel.

Kui tööandja ei saa sinult mingil põhjusel maksukaarti (ehk teisisõnu teavet maksuprotsendi kohta), siis võetakse veebruari palgast maha 60 protsenti.

On võimalik, et maksukaart on toimetatud tööandjale juba elektroonselt. Kontrolli seda tööandja juures.

Kui andmed on kohal elektroonselt ning protsendid ja tulupiirid on õiged, siis on elu lihtne – sa ei pea tegema maksukaardiga seoses mitte midagi.

Kui maksuamet on teinud vea ja vajad uut maksukaarti

Kui maksukaardile kantud arvud ei vasta tõele, peaks laskma määrata uue maksuprotsendi.

Õige maksuprotsendi saad välja arvutada vastava maksuprotsendikalkulaatoriga. Kui tulud või mahaaravamised on muutunud, siis annab kalkulaator märku, mis suunas peaks protsenti muutma.

Pane tähele, et kui soovid oma protsenti tõsta, siis võid seda teha kaardil vana protsendi maha kriipsutamise ja uue protsendi kirjutamisega vanast üles- või allapoole. Kaardil märgitud protsendi alandamiseks tuleb tellida muutmiseks mõeldud maksukaart.

Muutmiseks mõeldud maksukaart tasub tellida ka siis, kui elu-olu on muutunud. Sellised muutused on näiteks õppima asumine, pensionile jäämine, lapsepuhkus, töötus jne. Nendes olukordades tuleks tellida uus kaart ja siis ka uus, tegelikkusele vastav maksuprotsent.

Telli internetist, telefoni teel või seisa järjekorras

Uue maksuprotsendi jaoks on vaja andmeid tulude ja mahaarvamiste kohta. Maksuamet soovitab toimida järgmiselt: arvuta kokku kogu aasta tulud, arvuta kokku aasta alguse tulud ja maksud ning lisa andmed võimalike mahaarvamiste kohta. Seejärel telli uus maksukaart internetist.

Teenusesse saab sisse logida pangatunnustega või kiibiga varustatud ID-kaardiga. Valmis maksukaardi võib välja printida. Kui sa seda välja ei prindi, saadetakse see sulle posti teel umbes nädala aja jooksul. Saad valida ka seda, et kaart saadetaks otse tööandjale.

Kui arvutit kasutada pole võimalik, võib kaardi tellida telefoni teel numbrilt 029 497 000. Võid ka ise alla laadida blanketi, täita selle ja saata maksuametile. Maksuametis võid käia ise kohal, aga siis pead arvestama järjekorraga.

Kui oled erandjuhtum?

Kuivõrd inimeste elud on erinevad, võib ka maksustamine olla väga erinev. Kui oled just Norrast tööotsalt saabunud osaajaga töötav/freelance ettevõtja ja vajad 50-protsendilist osalist eelpensioni ning jätkata veel kõigele lisaks töö tegemist, siis pole eelnevast jutust ehk suuremat abi.

Abi saab maksuameti juhistest, mida on suurel hulgal. Eraldi saavad enda jaoks juhiseid vaadata freelance-ettevõtjad, osalise tööajaga töötajad, pensionärid (ka need, kes saavad pensioni Rootsist või lähevad elama Hispaaniasse), õpilased, lapsetoetuse saajad, töötutoetuse saajad, suvetööle minevad noored ja Kela soodustuste saajad.

Täpsemad juhised leiad veebist lehelt vero.fi.

Helsingi trammides lõppeb piletimüük

Helsingi trammides lõppeb 2018. aasta veebruaris piletimüük, põhjuseks tuuakse trammide venimine piletimüügi tõttu.

See pole uus asi, nimelt otsustati piletimüük lõpetada juba 2008. aastal. Teostus on aga jäänud toppama tehnilistel põhjustel, vahendab MTV.

Paljud kliendid on kurtnud, et trammisõit venib väga pikaks, kui peatustes müüakse pileteid. Facebookis on isegi loodud vastab grupp, kus kritiseeritakse trammide aeglast liiklust.

Piletimüügiautomaadid tulevad trammipeatustesse, aga mitte kõikidesse. Sõita saab mobiilipileti või kioskites müüdavate piletitega. Nüüd on kioskites uuesti müügil ka ühekordsed piletid. Tulevikus on trammipileteid võimalik osta parkimisautomaatidest, mida Helsingis on üle 400.

Varem on piletimüük lõpetatud Helsingi lähirongides.

Turistidele piletimüügi lõppemine probleeme ei põhjusta, sest välismaal on piletimüük ühissõidukites juba lõpetatud. Pileteid saab osta juba lennujaamast ning sadamatest. Isegi laevadel müüakse pileteid.

Viimane Helsingi ühistranspordi uuendus on lastele mõeldud mobiilipilet.

Kasutatud autodega on võimalik Soomes tuhandeid eurosid maksuraha kokku hoida

Soomes kasutatud autodega tegelev Antti ostab ja müüb aastas 30-50 autot, teenib sellega üle 70 000 euro ja elab luksuslikku elu. Kasutatud autodega eraisikuna tegeledes, neid ostes, korda tehes ja müües on võimalik maksude pealt kõvasti kokku hoida.

Nüüd on hakanud maksuamet sellistel inimestel, nn autojobbar’itel kes igal aastal mitmeid autosid ostavad ja müüvad rohkem silma peal hoidma, vahendab Taloussanomat.

Sageli liigub autodega seotud äris must raha, kuna autode remondi eest makstakse mustalt. Samuti pole paljud kasutatud autode müüjad käibemaksukohuslased. Äri käib nii, et firmadelt ostetakse odavalt kasutatud autosid, tehakse need korda ja müüakse kallimalt maha. Teenitud vahe pealt makse ei maksta. Soome eraisikud aga ostavad järjest enam odavaid kasutatud autosid tori.fi ja teiste veebikeskkondade kaudu.

Helsingi politsei kasutas patrullimiseks esimest korda droone

Helsingi politsei kasutas eilsel iseseisvuspäeval linnas patrullimiseks esimest korda mehitamata õhusõidukeid ehk droone.

Kokku kasutati Helsingi kohal 22 drooni ja kõik sujus tõrgeteta.

Mis paneb välismaalasi Soomes imestama – ostetakse korraga suur pakk vetsupaberit

Välismaalasi paneb Soomes imestama, et ostetakse korraga terve suur pakk vetsupaberit, mitte paar rulli. Siis imestatakse soomlaste kinnisuse üle ja seda, et kogu aeg süüakse kartulit.

Siis paneb välismaalasi imestama, miks soomlased kogu aeg kätlevad. Ja miks nad tänaval riietes bussipeatustes hoiavad teineteisest meetri kaugusele, aga saunas paljalt on üksteise vastu surutud nagu silgud pütis, vahendab Yle.

Välismaalasi paneb Soomes imestama, et koerakaka korjatakse tänavalt ülima püüdlikkusega ära, et politseinikud on sõbralikud ja et soomlased kainena ei tervita, aga purjus olles on parimad sõbrad.

Soomes pannakse imeks, et tänaval näeb palju erivärvilisi juukseid. Et naabrid sinuga ei räägi ja on kogu aeg murelike nägudega.

Paljudes tekitab imestust, et poes tuleb kilekoti eest eraldi maksta ning et koolid näevad välja nagu kodud, mitte nagu vanglad.

Siis imestatakse, et koerad elavad Soomes samades ruumides koos inimestega ning et talvel läheb juba kell 3 päeval pimedaks.

Paljudes tekitab imestust et Soomes on nii koolid kui koolitoit kõigile võrdselt tasuta.

Detsembri toimetulekutoetus on paljudele halb üllatus – Kela vähendas toetuse summasid

Soome sotsiaalkindlustusamet Kela muutis novembrikuus paljude inimeste toimetulekutoetuste otsuseid, kuna neis polnud arvestatud maksutagastusega. Seetõttu tuleb detsembri toetus oodatust väiksem.

Muutus puudutab neid toimetulekutoetuse otsuseid, mis on tehtud pikema perioodi peale kui üks kuu. Otsused olid tehtud novembrikuu lõpu seisuga, aga nüüd tulid maksutagastused, mistõttu on toimetulekutoetus paljude jaoks väiksem, vahendab Yle.

Nn valede otsuste arv on päris suur – ainuüksi Lõuna-Soomes muudetakse ligi 12 000 otsust. Kela töötajatele tähendab see palju lisatööd.

Jõulude tarbimispidu algab teisipäeval, kui 3,7 miljoni soomlase kontodele laekuvad maksutagastused

Maksutagastuse päeval 5. detsembril on kauplustes ja restoranides tavaliselt rohkem kliente, aga tänavu makstakse maksutagasusi rohkem kui varasematel aastatel ning tarbijate usaldus on laes.

Eile, kolmapäeval, 29. novembril pidid omakorda sajad tuhanded soomlased tasuma juurdemakstava maksuosa. Tänavu pidi soomlane keskmiselt juurde maksma 1619 eurot ja tagasi sai 712 eurot, mida on rohkem kui varasematel aastatel, vahendab Helsingin Sanomat.

Juurde- ja tagasimaksete suurused erinevad vastavalt omavalitsustele. Näiteks Lapimaal Pelkosenniemis oli keskmine juurdemakse tänavu 668 eurot, samas kui Helsingi külje all Kauniainenis oli vastav summa 4009 eurot.

Suuremad maksutagastused on samuti Kauniainenis. Seal saab tagasi keskmiselt 1199 eurot, kui Põhja-Karjalas Lieksas on vastav summa 533 eurot.

Keskmist mõjutavad mõned suured juurdemakased või tagastused. Nii tagastuste kui juurdemaksete mediaan on olnud aastaid 300 euro ringis.

Tagastusi on arvuliselt alati rohkem kui juurdemakseid. Juurdemakseid teeb 700 000 inimest, aga tagastusi saab 3,7 miljonit inimest.

Möödunud aastal oli juurdemaksete kogusumma ligi miljard eurot, aga tagastusteks maksti 2,6 miljardit eurot.

Tagastused on suuremad seepärast, et paljud inimesed on teatanud kõrgema maksuprotsendi kui see olema peaks. Põhjusi on mitmeid, aga üks on see, et inimesed tahavad enne jõule pigem raha saada kui juurde maksta.

Maksutagastused omakorda mõjutavad Soomes kaubandust. Jõulumüük elavneb, kuna maksutagastused tulevad detsembris. Ent raha ei lähe ainult kaubandusse – seda hoiustatakse, investeeritakse ja sellega makstakse krediitkaardi võlgu.

Maksutagastuste juures on positiivne see, et inimesed ei pea jõuluostudeks võtma laenu.

Kust tuleb sõna perkele?

Soomlased valisid ülekaalukalt kõige levinumaks sõimusõnaks perkele. See tuleb aga leedu keelest ja tähistab äiksejumalat perkunas‘t.

Sõimusõnade osas järgnevad Soomes läbi viidud vastava küsitluse põhjal perkele‘le (märkis ära 61 protsenti vastanutest) tähtsuselt vittu(20 protsenti vastanutest) ja saatana (10 protsenti vastanutest), vahendab Helsingin Sanomat.

Kokku osales hääletusel 21 475 vastajat.

Väike vääratus 1,2 miljardit maksnud Länsimetros – rongijuhtidele jäid jaamadesse vetsud tegemata

Uus Länsimetro on ehitatud küll tuleviku automaatronge silmas pidades, aga praegu on ametis veel rongijuhid, kelle tarbeks pole lõppjaamades Matinkyläs ja Tapiolas tehtud tualettruume.

Tualettruumid on küll olemas, aga need asuvad mitusada meetrit eemal kaubanduskeskuste juures, kirjutab teenindusala ametiühinguleht Motiivi.

Rongijuhid on nurisenud ka uute M300-seeria metroorongide juhikabiini ventilatsiooni, ergonoomia ja tööturvalisuse pärast.

Puuduste põhjused on teada – algul oli metroo planeeritud täisautomaatsena, aga hiljem on juhtide kohad juurde tehtud. Sihtkohtades pole samadel põhjustel juhtide jaoks vetsusid.

Helsingi ühistranspordiettevõtte HKLi juht Ville Lehmuskoski ütles, et probleemid on teada ja nendega tegeletakse. Kokku tuleb muutused teha 20 rongis ja see ei sünni üleöö.

Vetsude tegemisega on raskem, sest selleks on vaja vett ja kanalisatsiooni. Probleemi ei lahendaks isegi see, kui teha jaama vetsud reisijate jaoks, sest rongide graafik on tihe ja lõppjaamades on juhtidel vetsus käia aega vaid 4 minutit. Nii nõuab ametiühing, et vahetused oleksid metroos lühemad, kuni kahe tunni pikkused. Siis oleks võimalus käia tualetis pärast vahetuse lõppemist.

Praegu on vahetuse pikkus kaks ja pool tundi. Tualetipausid on arvestatud nende järgi, kes harvemini vetsus käivad. Metroojuhid naljatavad, et nende peal testitakse põie vastupidavust. Pikad vahetused tulevad omakorda sellest, et metroos napib rongijuhte.

Lisaks juhtidele vajaksid vetsusid ka hooldetöötajad. Olukord paraneb, kui Länsimetro pikeneb veelgi lääne poole 2020ndatel aastatel.

Juhid kurdavad uute M300 rongide juhiistmete üle. Nüüd on otsustatud, et juhiistmed lähevad vahetusse, samuti vahetatakse välja uute Artic rongide juhiistmed. Nimelt arvestati istmete loomisel kõige lühemate ja pikemate juhtide arvamusega, aga jäeti ära kuulamata keskmise pikkusega juhid, keda on kõige rohkem.

HKL on rongijuhtidega nüüd kokku leppinud, et kellele uued M300 rongid ei sobi, ei pea nendega sõitma. Helsingi vanimad M100 rongid olid samuti algselt mõeldud automaatliikluse jaoks.

Ainult keskmised, M200-seeria metroorongid olid mõeldud koos juhiga sõitmise jaoks.

Mis muutub uuest aastast Soome ettevõtete maksustamises?

Alates 2018. aastast on Soomes mitmeid muudatusi ettevõtete maksustamises.

Kõigepealt läheb impordi käibemaksu arvestamine tollilt üle maksuametile. Pärast seda käib kogu käibemaksuarvestus läbi maksuameti, vahendab yrittäjät.fi.

Ettevõtted deklareerivad impordi käibemaksu ise. Võrreldes varasemaga muutub see, et enam ei pea maksu kohe ära maksma, vaid selle võib tasa-arveldada ettevõtluse sisendkäibemaksuga.

Eraisikud ja ettevõtted, mis pole käibemaksuregistris, deklareerivad impordi käibemaksu jätkuvalt tollis.

Töö maksustamisel vähenevad maksumäärad, nn solidaarsusmaksu alampiir püsib 74 200 euro peal.

Soome telerimaksu ehk Yle-vero maksmist ei nõuta enam vähese sissetulekuga inimestelt.

Eelpool mainitud muudatuste tagajärjel väheneb töö maksustamine Soomes 270 miljoni euro võrra. Palga maksustamine püsib samal tasemel.

Maksuseadusse tahetakse teha muudatus, millega vabastatakse tööandja-poolne koolitus tulumaksust. Koolitus on maksuvaba, kui see toimub tööandja või samasse kontserni kuuluva tööandja huvides.

Maksuvaba on lisaks tavapärasele töökoolitusele ka kõrgkooliõpe ning muu ameti- ja täiendkoolitus, mis annab töötajale lisateadmisi. Koolituse tingimused tuleb kokku leppida ettevõtte juhtkonnaga.

Rahaülekannete maksu korda tahetakse muuta nii, et kinnistu või osakute müügi puhul ei pea maksu maksma, kui ettevõtja loob seeläbi tegevuse jätkamiseks uue ettevõtte.

Kinnisvaramaksu alampiir jääb muutmata, aga ülempiir kerkib 1,8 protsendi pealt 2,0 protsendi peale.