Helsingis pakutakse ka eestikeelset ärinõustamist

#yrityshelsinki #finestfm #eestlasedsoomes

A post shared by Raadio Finest FM (@finestfm) on

Helsingi Hakaniemis asuvas uusettevõtluskeskuses NewCo YritysHelsinki käib iga aasta umbes 4 000 ettevõtte rajamisele mõtlevat klienti. 35 protsenti neist on sisserändajad, mistõttu pakutakse ärinõustamist ka inglise, vene ja eesti keeles.

– Järgmine eestikeelne ettevõtte rajaja teabepäev on meil juba 9. märtsil. Lisaks on võimalik saada eesti keeles ka isiklikku nõustamist, ütleb NewCo YritysHelsinki teenusejuht, Eesti päritolu Toivo Utso.

Utso sõnul käib uusettevõtluskeskuses palju firma rajamist kaaluvaid eestlasi.

– Kuid võiks käia ka rohkem. Sellist tasuta nõustamist, nagu meie pakume, ei saa ühegi teise teenusepakkuja juurest.

Enamik eestlaste rajatud ettevõtetest töötab vägagi ootuspärastel erialadel.

– Ehitus-, koristus- ja iluteenused, kinnitab Utso erialade esikolmiku.


Mullu asutasid
NewCo YritysHelsinki kliendid ligi 1 100 uut firmat. Tee uue ettevõtteni viib läbi ärinõustamise, aga enne seda tuleb koostada äriplaan.

– Veel varem tasub võtta osa ettevõtte rajaja teabepäevast ning tutvuda uusettevõtluskeskuse mitmekülgse materjaliga, nendib Utso kolleeg, ärinõustaja Malina Pursiainen.

– Äriplaan koos finantsprognoosidega on kui käsiraamat, mis võtab kokku äriidee ning analüüsib selle realiseerimisega seotud probleeme. Äriplaani koostamine näitab, kas äriidee on edukaks teostamiseks valmis või kas see vajab veel ümbermõtestamist.

Toivo Utso sõnul on äriplaani koostamine Eestis palju keerulisem kui Soomes. Seetõttu küsitakse ka tema käest tihti, kas ta saaks soovitada mõnda professionaalset äriplaani koostajat.

– Mina soovitan äriplaani alati ise koostada. See on ju töövahend ettevõtjale endale ning teda aitavale ärinõustajale, seda ei koostata bürokraatide tarbeks. Pealegi aitab äriplaani koostamisel meie veebiplatvorm liiketoimintasuunnitelma.com.

Eesti keeles äriplaani siiski koostada ei saa – keelevalikus on soome, rootsi ja inglise keel. Väike vaev tasub ennast siiski ära.

– Soome äriregistri järgi saavad viieaastaseks vaid pooled uutest ettevõtetest. Uusettevõtluskeskuste kaudu rajatud ettevõtete puhul on protsent ligi 80.


Kuid kas
EL-is ja euroalal ei piisa Eestisse registreeritud firma olemasolust? Kas Eesti ettevõtjal ongi üldse vaja Soome kolides uus firma luua?

– Sageli alustatakse küll olemasoleva OÜ kaudu ja see on täiesti võimalik, kuid mõne aja pärast märgatakse, et topeltraamatupidamisest ja võimalike filiaalide loomisest lihtsam ja vähem bürokraatlik on Soomes uus ettevõte asutada, nendib Utso.

– Ka töö tellijad eelistavad tihti Soomes registreeritud firmasid, sest nii on mõlemad osapooled ühe, tellijale tuttava riigi seadusandluse mõjusfääris.

Galerii: Soome Narva asub Tampere külje all

Fotod: Mirva Kujala


Küsides
Narva asukohta, näitavad paljud näpuga Kirde-Eesti suunas. Kui aga esitada küsimus Tampere külje all Vesilahtis, on tulemus hoopis teine.

Narva asub nimelt ka Vesilahti vallas, 40 kilomeetrit Tamperest lõunasse. Elanikke on Soome Narvas Eesti ligi 60 000 asemel umbes 450.

Soome24 lugeja Mirva Kujala elab 11 kilomeetri kaugusel naaberküla Krääkkiös, aga sõidab Narva vahet pidevalt. Põhjus on lihtne: ta lapsed käivad seal koolis ja vabal ajal sõprade juures.

– Narva on aktiivne küla, kuid nagu Soome maakohtades kombeks, jäävad teenused ka siin kogu aeg vähemaks, räägib ta.

– Kui kolisime siiakanti 17 aastat tagasi, oli Narvas veel kaks toidupoodi, lillepood, pank ja pangaautomaat, polikliinik, apteek, restoran ning raamatukogu. Praegu on neist alles vaid üks toidupood. Lisaks on siin kool, lasteaed, külakirik ja rauapood. Teisalt on ehitatud ka uus tuletõrjemaja ja alles käisime perega spordiplatsil uisutamas. Uhkes külakeskuses korraldatakse ka aeroobikatunde.


Omal ajal
tunti Narvat kui laadaküla ja karusnaha müügipaika. See võib olla seletuseks ka küla nimele –  „narva“ tähendavat naha karvast poolt. Teisalt võib nimi pärineda ka vepsa keele kitsast väina või sügavat jõge tähendavast sõnast – voolab Narvas ju ka Narvajoki.

– Iga viie aasta tagant korraldatakse endiselt Narva laat. Sinna tullakse ka kaugete maade tagant ja laada tippsündmuseks on tõrvaahju süütamine, teab Mirva Kujala rääkida.

Mingisugune ühendus on Soome Narval siiski olnud ka Eestiga. Nimelt on Narvast on leitud kallihinnaline emailiga kaetud, Eestis 200.–400. aastatel valmistatud ehe.

Ka tänapäeval on ühendus Eestiga olemas – vähemalt arvatakse nii postkontoris.

– Paljud Narva elanikud räägivad, et kirjad teevad vahetevahel ringi Eesti Narva kaudu ja saabuvad seetõttu väikese hilinemisega, naerab Kujala.

 

Uus liiklusseadus kaotab praeguse trahvide süsteemi ja muudab pidevjooned valgeks?

Soome liiklus- ja kommunikatsiooniministeerium jätkab uuenduste lainel. Läbikukkunud automaksu kaotamise järel planeeritakse uuendada liiklusseadust.

Uus seadus loobuks praegusest rahatrahvide (rikesakko) ja trahvide süsteemist ning asendaks selle vähem bürokraatilise, niinimetatud liiklusveamaksega. Uus makse sarnaneks rahatrahvile ja jääks 20–400 euro piiresse.

Seoses uuendustega muutuksid ka maanteede kollased pidevjooned valgeteks.

Võimalikest uuendustest kirjutas täna Iltalehti.

Loe veel: 15 asja, kuidas Soome valitsus on uuendamas liiklusseadust

Lugeja küsib: Millal pean oma auto Soomes registreerima? Kas Eestisse kolides saan automaksu tagasi?

Soome teedel sõidab palju Eesti numbrimärgiga autosid. Ühel hetkel peab siin elav eestlane siiski oma sõiduki Soomes registreerima. Millal?

– Välismaal registreeritud autot saab kasutada Soomes ilma siin registreerimata 185 päeva kalendriaastas ehk umbes pool aastat, vastab Soome Maksuameti ettevõtete maksustamise osakonna peainspektor Markku Partanen.

– Vahet pole, kas need päevad veedetakse siin mitmes osas või ühe korraga, kuid tegemist tohib olla vaid ajutise elamisega. Olukorda kirjeldab hästi, et sellisel puhul räägitakse niinimetatud turistiautodest.

Kui välisriigist kolitakse Soome alaliselt, peab autoomanik asuma tööle auto registreerimisega.

– Autoomaniku elukohaks peetakse seda riiki, kus ta elab rohkem kui 185 päeva aastas. Juhul kui ta elab nii Soomes kui Eestis, peetakse elukohaks seda riiki, kuhu ta naaseb regulaarselt isiklike sidemete tõttu, nendib Partanen.

Juhul kui elukoha määratlemine tundub keeruline, tasub Partaneni sõnul võtta asja selgitamiseks ühendust maksuametiga.

– Auto registreerimise vajadus sõltub iga inimese konkreetsest olukorrast, mitte sellest, mis rahvastikuregistris kirjas.


Enne auto
andmete registrisse kandmist peab autoomanik maksma automaksu.

– See on ühekordne maks, mille suurus sõltub auto müügihinnast Soomes ning heitgaaside kogusest. Keskmine automaks on kasutatud sõiduki puhul 2 000–5 000 eurot, kuid  tegelikkuses varieeruvad summad mõnest sajast kümnete tuhandeteni, ütleb Partanen.

– Liisitud sõidukite puhul peab auto kasutaja olema ühenduses ka liisingufirmaga ja uurima, kas firma auto tegeliku omanikuna nõustub registreerimisega Soomes.

Välismaal registreeritud autosid tuuakse Soome ja registreeritakse siin 20 000–30 000 sõidukit aastas.

– Osad nendest on siia kolivate eestlaste omad, aga palju on ka soomlaste Saksamaalt toodud autosid.

Reklaam
 


Mis aga
juhtub, kui auto jääb ühel või teisel põhjusel registreerimata ja registreerimisega seotud automaks maksmata?

– Politsei ja tolliamet kontrollivad autode registri- ja maksuandmeid seoses liiklusjärelevalvega ja annavad maksuametil võimalikest probleemolukordadest teada. Sellisel juhul palub maksuamet autoomanikult posti teel seletuskirja, ütleb Partanen.

Kui maksu maksmine on põhjendatud, ei jää autoomanikul muud üle kui kukrut kergendada ja auto Soomes registreerida.

– Maksumäära tõstmine viivisega on sellisel puhul võimalik, samuti võib süstemaatiline maksudest möödahiilimine viia kriminaaluuringuni, tõdeb Partanen.

Läinud nädalal kirjutasime, et automaatse liiklusjärelevalve abil määratud trahvid Eestini ei jõua, kuid Partaneni sõnul maksudega sama olukord ei kehti.

– Vajadusel saavad meie kirjad ka Eestisse saadetud.


Mis oleks
aga ettearvamatum kui elu ise. Ühel hetkel võib elukoht olla jälle Eestis, ja Soomes registreeritud auto viiakse päriseks üle lahe tagasi. Mida ütleb sellisel puhul maksuamet?

– Siis on teatud olukordades võimalik taotleda Soomes makstud automaksu osalist tagastamist, lohutab Partanen.

Kirjuta kommentaariumisse oma kogemus.

Pilt: Kasutaja Rahul Dav – grupis Finest FM – liiklusinfo Soomes

Finest FM uuris: Kas Soomes elav eestlane peab Eestisse sõjaväkke minema?

Viimase kümne aasta jooksul on suurenenud välismaal elavate Eesti kodanike, sealhulgas ka kutsealuste arv. Kokku on välismaal alaliselt elavaid, ajateenistust veel mitte läbinud Eesti kodanikke umbes 3 500.

Eesti kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae andis Finest FM-i hommikuprogrammile intervjuu kaitseväeteenistuse kohustuse teemal.

Kas ka Soomes elav Eesti kodanikust 18–27-aastane sõjaväekohuslane on kohustatud Eestisse sõjaväkke minema?

– Kui kodaniku alaline elukoht on olnud välisriigis katkematult seitse aastat, vabastab seadus kaitseväeteenistuse kohustusest, ütles Pae.

Kui kohustus aga kaelas, kehtivad Pae sõnul ka välismaal elavatele ja õppivatele noormeestele samasugused õigused kui Eestis.

– Seadus näeb ette erinevaid ajapikendusvõimalusi näiteks lapse kasvatamise, pere ainsaks toitjaks olemise või raskelt haigete sugulaste eest hoolitsemise puhul. Kuna välismaalt on Eestisse kallim tulla, üritatakse kompenseerida pisut suuremas ulatuses ka piletiraha.

Mis aga juhtub, kui kohutusest eemale hoidutakse?

– Me ei ole karistusorganisatsioon, kuid paratamatult on ka neid kodanikke, kes ei taha koostööd teha ja hoiavad kohustustest kõrvale. Selle vastu on loodud mehhanismid nagu väärteomenetlused, rahalised trahvid ja sundtoomised, kuid meie jaoks pole need esmane eelistus. Meie üritame alati positiivset kontakti hoida, kinnitas Pae.


Ajateenistuskohustuse
kord läbinud reservväelased võivad saada kutse reservõppekogunemisele ehk kordusõppustele ka välismaal elades. Siis eeldatakse õppustel osalemist elukohast sõltumata.

– Kõige tähtsam on siinkohas aadressandmete tõepärasus. Kui rahvastikuregistris on õige meiliaadress, on võimalik ühendust pidada ja asjadest teada anda, tõdes Pae riigiportaalile eesti.ee viidates.

– Üritame süsteemi ehitada ka nii, et kompaniiülemal ja rühmaülemal oleks võimalus olla sotsiaalmeedia kaudu ühenduses oma rühma meestega juba varakult enne kogunemist. Siis saab ka ametlikud kutsed disainida niimoodi, et kõigil oleks osalemisega võimalikult vähe probleeme.


Kuula
tervet intervjuud:

Pilt: http://www.mil.ee/et/ajateenistus

Lugejate TOP 5 – veel naljakaid ja kummalisi Soome kohanimesid

Läinud nädalal kirjutasime naljakatest ja kummalistest kohanimedest Soomes.

Et rohkem naerda saada, küsisime nõu ka meie lugejatelt, kes olid sattunud kokku küllaltki suure hulgaga naljakate nimedega paiku.

Koostasime paikadest TOP 5 nimekirja ja uurisime välja, miks kohtadele nii kummalised nimed on pandud.


Varkaus
(Vargus) – See 21 000 elanikuga linn on oma kuritegelikule nimele vaatamata küllaltki rahulik tööstuslinn Ida-Soomes.

Nime taust pole lõpuni selge, kuid ilmselt on sellega tegemist Lapimaal kasutatud sõnaga „vyörkä“, mis tähendab peidupaika. Milline aardelaegas Varkausesse on peidetud, on siiamaani siiski saladuseks jäänud.


Kolari
(Liiklusavarii) – Kolari vald asub Põhja-Soomes Rootsi piiril. Tänapäeval tuntakse seda 3 800 elanikuga valda paljude mäesuusatajate lemmiku, Yllästunturi järgi.

Kolari nime ajalugu viib seevastu kaugele minevikku ja viitab avarii asemel pigem miilipõletamisele, millega alustati sealkandis 17. sajandil. Miilipõletajaid kutsuti „kolariteks“ – sealt ka valla nimi.


Neuvoton
(Nõutu) – Neuvoton on küla Hamina linnas Soome lahe rannikul.

Nime ajalugu on osaliselt seotud suure nõutusega, nimelt jäid Saksa päritolu hansakaupmehed soome keelega hätta ja panid kohale nimeks New White. Sellest sai hiljem Nefitte, Newington, Neuvottoma ja lõpuks Neuvoton.


Pallivaha
(Munandivaha) – Kärsämäki linnaosas asuv Pallivaha on idülliline eramurajoon umbes viie kilomeetri kaugusel Turu kesklinna melust.

Soome keele sõna „palli“ tähendab nii tooli-pinki kui ka argises keelekasutuses munandeid. Tegelikkuses viivad nime juured siiski Pallivahas asuva suure ümmarguse kivini, mille on legendi kohaselt visanud sinna hiiglane. Murdesõna „palli“ viitabki pallile, „vaha“ tähendab kohalikus murdes suurt kivi.


Riistakuja
(Jahilooma käik). Eestlastele nalja pakkuvaid Riistakujasid on Soomes palju: Vantaas, Lahtis, Sastamalas, Kerimäkis ja Oulus.

Teatavasti ei pea nendel käikudel siiski kartma mehiseid kehaosasid, vaid hoopis ringi jooksvaid jahiloomi. „Riista“ tähendab soome keeles jahilooma ja mõistagi on sellest sõnast tuletatud palju tänava- ja kohanimesid.

Lugeja küsib: Mis juhtub, kui Eesti numbrimärgiga auto ületab Soomes kiirust?

Mis juhtub, kui Eesti numbrimärgiga auto ületab Soomes kiirust, automaatne liiklusjärelevalve tabab ta teolt ja tuleb aeg kihutajale trahv saata? Kas kiri jõuab kohale?

Vastus sõltub sellest, kas autoomanik on Soome sisse kirjutatud.

– Eesti numbrimärgiga autode puhul selgitame välja, kas autoomanik elab Soomes. Juhul kui elab, saadame trahvi ta Soome aadressile, vastab Politsei liiklusohutuskeskuse juhataja, ülemkomissar Dennis Pasterstein.

Kui Soome aadress puudub, jääb trahv saatmata ja kihutaja karistamata.

– Seaduse järgi oleks meil võimalik saata trahv ka Eestisse, kuid meie süsteemid seda veel ei luba.


Pastersteini sõnul
 kihutavad eestlased vahel tarbetult palju, mida on ka Helsingi liikluses märgata.

– Eestlaste suur arv pealinnapiirkonnas kajastub ka kiiruse ületamistes, tõdeb ülemkomissar.

Äkki eestlased ongi kavalad ja kasutavad süsteemis olevat lünka meelega ära? Kihuta palju tahad, ega mendid meile nagunii järele ei jõua!

Pastersteini kinnitusel selline mõtteviis ära ei tasu, sest teedel on lisaks automaatsele järelevalvele ka palju politseipatrulle.

– Kihutajad kipuvad ikka vahele jääma, märgib ta.

Arvamused ja küsimused kirjuta kommentaariumisse või Soome24.fi meiliaadressile toimetus@soome24.fi

 


Loe veel uudiseid


 

Ameerika uuring selgitas välja: Soome on kõige vabam riik maailmas

Ameerika Ühendriikides asuv Freedom House’i nimeline instituut on avaldanud oma iga-aastase nimekirja maailma kõige vabamatest riikidest. Uuringul vaadeldakse nii poliitilist kui eraisikute vabadust, vahendab Ilta-Sanomat.

Mullust olukorda kaardistav nimekiri hõlmab 195 riiki. Esikohal asub Soome koos 100 punkti ehk parima võimaliku punktiskooriga. Soomega jagavad esikohta Rootsi ja Norra.

Eesti paikneb oma 94 punktiga samuti paarikümne parima riigi hulgas jagades punktiskoori Tšiili, Küprose, Tšehhi ja Tuvaluga.

Kõige murettekitavam olukord valitseb seevastu Süürias, Eritreas ja Põhja-Koreas.


Soome on
esikohtadel ka Transparency Internationali rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksis. Kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega riigid on esikohta jagavad Taani ja Uus-Meremaa. Neile järgnevad Soome ja Rootsi.

Eesti asub 176 riigi arvestuses 22. kohal ja Euroopa Liidu riikide seas 11. kohal.

Kõige korrumpeerunumad riigid on indeksi järgi Somaalia, Lõuna-Sudaan ja Põhja-Korea.

 


Loe veel uudiseid


 

Huumor: Kas tead soome keele tähtsaimat sõna?

Soome keele kõige tähtsam sõna on välja selgitatud. Kui uskuda koomik Ismo Leikolat, on soome keele võtmesõnaks „no niin“.

Vaata Facebooki lehel Finland in English avaldatud videot ja õpi kasutama seda tähtsat väljendit nagu elupõline põhjanaaber.


Ismo Leikola
on soome stand-up koomik, kes valiti kahe aasta eest rahvusvahelisel võistlusel maailma kõige naljakamaks inimeseks. Ta elab ja lööb laineid Ameerikas, aga esineb regulaarselt ka Soomes.

VIDEO

Milline sõna on sinu arvates kummaline, naljakas või huvitav? Anna meil teada – kirjuta kommentaariumisse või saada email toimetus@soome24.fi


Loe veel uudiseid


 

Naljakad ja kummalised Soome kohanimed – Kas julged külastada Surma?

Facebooki Very Finnish Problems nimelisel lehel on pandud kokku naljakaid Soome kohanimesid. Kas sina oled külastanud mõnda neist päris hirmutava nimega paikadest?

Kuolema (Surm) – Küla Alajärvis Lõuna-Pohjanmaa maakonnas.

Murha-Kuukkeli (Mõrva-Laanenäär) – Saar Kuopio linnas Ida-Soomes. Ei tea, kas just selle võika linnu pärast, aga Kuopio kandis ollakse päris süngemeelsed: naabersaared kannavad nimesid Ensimmäinen-Synkkä, Keskimmäinen-Synkkä ja Kolmas-Synkkä (esimene, keskmine ja kolmas Sünge).

Pieni-Helvetti (Väike-Põrgu) – Saar samuti Kuopios. Huvitaval kombel asub selle kõrval saar nimega Papinsalo ehk Preestrisaar.

Tappojoki (Tapajõgi) – Kohanimi Valtimos, Põhja-Karjalas.

Syntiinlankeemusjärvi (Pattulangemise järv) – Järv Enontekiös, Soome „käsivarres“.


Kas sina
oled sattunud Soomes kokku mõne naljaka kohanimega? Anna meil teada! toimetus@soome24.fi

 

 


Loe veel uudiseid