Kohtus nõuti kompensatsioone nende käest, keda kahtlustati telesarjade ja filmide võrgu kaudu jagamises. Süüdistused lükati ümber ja firmad peavad ise tasuma kohtukulud

Kohtus nõuti kompensatsioone nende käest, keda kahtlustati telesarjade ja filmide võrgu kaudu jagamises. Süüdistused lükati ümber ja firmad peavad ise tasuma kohtukulud, kirjutab Helsingin Sanomat.

Uut BitTorrenti võrku kasutavatele inimestele esitatud süüdistused ei läinud läbi, seda vaatamata salapolitsei argumentidele. Kohtussekaebajad peavad ise kahtlusalustele maksma üle 28 000 kohtukuludeks.

Kohus tegi teisipäeval otsuse kohtuasjades, kus soomlaste advokaadibüroo nõudis kohtu kaudu nende karistamist, kes olid võrgu kaudu jaganud telesarjade osasid ja filme. Ka seekord käis jutt Black Smail nimelisest telesarjast ja filmist pealkirjaga  A Walk Among the Tombstones, mille osas saadi eelmisel suvel kohtust positiivne otsus ja nende jagamise eest pidi trahvi maksma. Seekord oli arutluse all kolm telesarja osa. Trahviks nõuti 750 eurot ühe telesarja osa eest ja 1500 eurot ühe filmi jagamise eest.

Juhtumis nõudsid Saksa firma Crystalis Entertainment ja Taani firma Scanbox Entertainment hüvitusi selle eest, et neile kuuluvate autoriõigustega teoseid jagati BitTorrenti võrgus, lisaks sellele nõuti ligi 30 000 eurot kohtukulude kaitseks.

Kohtuotsus oli nüüd täiesti vastupidine sellega, mida hagejad nõudsid. Kohus jättis Scanboxi filmi puudutava kaebuse läbi vaatamata, kuna firmal ei olnud autoriõiguse filmi algupärase, ilma subtiitriteta filmi osas. Telesarja puudutavas osas ei suutnud hageja tõestada, et süüdistatav oli seda isiklikult võrgu kaudu jaganud.

Nii kukkusid mõlemad süüdistused kokku. Lisaks peavad nii Scanbox kui Crystalis maksma kohtukulud ja ühiselt tasuma ka vastaspoole kohtukulud summas 28 135,60 eurot.

Et saada infot võrgus jagajate kohta, selleks kasutati ka eradetektiive ja erinevaid arvutiala spetsialiste. Kohtus püüti näidata erinevatel viisidel, kust internetiaadressilt, kus võrgus ja kellelt kellele teoseid oli jagatud. Laiemalt võttes kuulub kogu ettevõtmine selliste nähtuste alla nagu kaasvõrgurahastamine ja väljapressimiskirjad.

Kohtusse hagi esitanud firmad püüdsid erinevate kirjadega saada võrgu kaudu jagajatelt raha, sealjuures ähvardati neid samasuguste kohtusse kaebamisega. Hagejad ise ja nende advokaadid eitasid sellist tegevust.

Helsingin Sanomat poolt intervjueeritud hagi esitajate ja nende advokaatide sõnul oli seesuguse tegevuse eesmärgiks ainult ebaseadusliku võrgu kaudu jagamise vähendamine, mitte raha teenimine kohtuskäimise ja kohtusse kaebamisse ähvardamisega.

Teisipäeval avalikustatud kohtuotsus on ääretult detailirohke. Kostja esitas omapoolseid väiteid ja küsimusi selle kohta, kas Crystalil ja Scanboxil on üldse õigus esitada trahvinõudeid, kui nad ise on ostnud vaid osa autoriõigustest. Telesarja Black Sails osas ei kuulanud kohus neid väiteid. Aga Scanboxi filmi osas tõdes kohus, et firmal olid ainult algupärast ingliskeelset filmi puudutavad autoriõigused ja see ei laiene norra, rootsi, taani või soome keeles pealeloetud või subtiitritega varustatud filme. Kuna tõendusmaterjaliks esitatud algupärane film, siis ei võtnud kohus seda arutlusele.

Kohus esitas oma seisukoha ka selles osas, kas hageja poolt esitatud IP-aadressite kaudu kulgenud BitTorrenti võrgujagamise infoliikumise jälgimine on üleüldse usaldusväärne. See väljavõte põhines Saksa jälgimisfirma Excipioni poolt kogutud infole, mida peetakse üheks olulisemaks firmaks, kui kõne all on võrgu kaudu jagamine. Kohus käis väga detailselt selle info liikumise osa läbi ja selle tulemusena pidas selle firma abil saadud võrgujagamiste infot tõepäraseks.

Teine ja veelgi olulisem küsimus oli see, et kas see piisab tõenduseks, et üks inimene on isiklikult jaganud võrgu kaudu ühte teost, kui avatud võrgus võib seda teha igaüks. Kostja sõnul oli võrk kõigile avatud, hageja meelest oli tegemist suletud võrguga. Laia ja põhjaliku uurimisega jõuti ikkagi selleni, et hageja ei suutnud esitada usutavaid tõestusi selle kohta, et kostja oli ise laadinud alla Black Sails telesarja erinevaid osasid ja seejärel jaganud neid BitTorrenti võrgu kaudu. Seepärast lükati ka see Crystali nõudmine tagasi.

Loe artiklit siit: http://www.hs.fi/talous/art-2000005078685.html


Loe veel uudiseid


 

Soome vanemad võtavad lapsi hallituse tõttu koolidest ära

Paljudes Soome koolimajades levib hallitus, mistõttu vanemad võtavad lapsi koolidest ära koduõppele. Vanemad võivad lapsed koduõppele võtta ilma erilist põhjust toomata, vahendab Iltalehti.

Koduõppel on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Näiteks kooliõpetajana töötanud Susanna Saxberg ütles, et õpetas lastele pannkookide küpsetamise ajal jagamist samamoodi nagu koolis õpetatakse kookide abil. Lapsed õppisid paarikümne minutiga ära sama asja, mille peale koolis kulutatakse 45 minutit.

Lastel põhjustab hallitus põhiliselt silmapõletikke. Muud hallitusega kaasnevad vaevused on peavalu, krooniline põskkoopapõletik, õhupuudus ja hingamisteede ärritus. Tavaliselt kaovad vaevused siis, kui laps koolist ära võtta.

Soomes on küll koolikohustus, aga pole koolis käimise sundust. Vanemad võivad ilma erilise põhjuseta võtta lapsed koduõppele. Väga lihtne see aga pole, sest omavalitsused ei kata koduõppel olevate laste õppematerjalide kulusid. Kodus pole lapsel juurdepääsu kooli tervishoiu süsteemile. Vanemad peavad ise maksma lapse lõunasöögi eest, mis muidu koolis käies oleks tasuta. Omavalitsused jälgivad koduõppel laste edenemist lastele tehtavate testidega.

Sageli aga omavalitsused ei tunnista, et koolis on hallitusega probleeme. Vajadusel peavad vanemad ise lapsele uue sobiva kooli leidma. Vahetevahel ähvardavad omavalitsused koduõppel olevate laste vanemaid lastekaitsega. See on aga täiesti alusetu, kuna Soomes on koduõpe seadusega lubatud.

 


Loe veel uudiseid


 

Üliarmas video: Helsingi Eesti Laululapsed

Laulustuudio Helsingi Eesti Laululapsed

Helsingi Eesti Laululapsed 🎼😍 www.laulustuudio.fi

A video posted by Raadio Finest FM (@finestfm) on

  • Tekst pärineb muutmata kujul laulustuudio.fi avalehelt. Video: Finest FM

Aastal 2010 tuli meil tore mõte luua Helsingis ja selle lähiümbruses elavatele Eesti lastele koht, kus laulda ja muusikat teha oma emakeeles. Nii me alustasimegi toona kuue vahva laululapsega, kellele peatselt lisandus uusi laulusõpru ja nüüdseks kuulub meie vahvasse lauluperre juba 90 laululast!

Laulustuudios saavad musitseerida lapsed alates 2-eluaastast. Laulutundide eesmärk on pakkuda lastele lusti ja rõõmu laulmisest, pillimängust, tantsust ja rütmidest. Läbi selle areneb lastel rütmitunne, muusikaline kuulmine, viisipidamisoskus ja esinemisjulgus.

Kogu repertuaar on ilusas eesti keeles, et lastes säilitada huvi oma emakeele, kultuuri ja kodumaa traditsioonide vastu. Kui laulud on selgeks õpitud, siis jagame oma oskamist ja rõõmu ka publikuga nii väiksematel kui suurematel esinemistel!

Rõõmsate kohtumisteni!
Teie Annika ja Silver

Lisainfo: www.laulustuudio.fi

Soomes | Posti plaanib haldusosakonnas kasumlikkuse tagamiseks koondamisläbirääkimisi

Posti plaanib haldusosakonnas kasumlikkuse tagamiseks koondamisläbirääkimisi.

Posti poolt edastatud pressiteate järgi on vaja koondada maksimaalselt 43 inimest, läbirääkimised puudutavad 308 töötajat, kirjutab Ilta-Sanomat.

Eesmärgiks on see, et koondatavate kohad tuleksid eelkõige vabatahtlike kaasamisest, pensionile jäämistest, sundpuhkustele jäämistest ja muudest tegevustest.

 


Loe veel uudiseid


 

Viking Line laev hakkab kasutama tuuleenergiat – laevadele tuleb 24-meetrine post

Viking Line Turu vahet sõitev laev m/S Viking Grace hakkab tänu uue tehnikaga töötavale rootoripurjele ära kasutama tuuleenergiat, kirjutab Aamulehti. Mehaaniline puri paigaldatakse laevale järgmise aasta kevadel. Kõigepealt katsetatakse purje kuival maal Naantalis. Mehhanismi eesmärgiks on vähendada kütusekulusid ja testida Soome meretehnoloogiafirma Norsepoweri tehnikat. Viking Line plaanib samasugused rootoripurjed paigaldada Hiinast tellitavale uuele reisilaevale.

Norsepoweri rootoripuri on praegu maailmas kasutuses vaid ühe laeva Boren Estrada peal. Rootoripuri on laevalaele paigaldatav 24-meetrine kõrge silinderpost, mis muudab tuule laeva tõukejõuks. Küsimus on samasugusest nähtusest nagu on lennukite juures tiibade tõstejõud.

Rootoripurje ajavad ringi elektrimootorid. Purje juhib automaatika ehk siis süsteem jääb seisma, kui tuul ei ole soodsast suunast. Puri ei toimi ka sadamasse sõites.

Viking Line tegevjuhi Jan Hanseni sõnul säästetakse Hiinas ehitatavas laevas kütust aastas ligi 500 tonni just tänu sellele, et laevale tuleb kaks rootoripurje. Viking Gracel on kokkuhoid väiksem, kuna sellele tuleb vaid üks rootoripuri. Viking Linel on tehtud eelkokkulepe Hiina Xiamen Shipbuilding Industry-nimelise laevaehitustehasega Turu liinile ehitatava laeva osas. Lõplik leping kirjutatakse plaanide järgi alla aprillikuus.

Norsepoweri tegevjuhi Tuomas Riski sõnul on Viking Linega tehtud leping nende firma jaoks väga oluline. Riski usub, et see leping avab Norsepowerile tee ka teistele ristlus- ja reisilaevade turgudele. “See leping äratab palju huvi rahvusvahelisel turul,” ütles Riski.


Loe veel uudiseid


 

Soomes | Need 20 automarki ei pääse 50%lise tõenäosusega ülevaatuselt läbi

Uus statistika autoülevaatuste osas: need 20 automarki ei pääse 50%lise tõenäosusega ülevaatuselt läbi
Ameerika autod on ülevaatuspunktide statistikas esireas.

Ilta-Sanomat võttis Trafi statistikast välja autod, mis ei pääsenud rohkem kui 50%l juhtudest ülevaatusest läbi. Nimekirja mahtus 20 automarki:
• Chevrolet (2001), Trans Sport: 58,7 %
• Chevrolet (2002), Trans Sport: 57,4 %
• Alfa Romeo (2001), 156: 57,4 %
• Renault (2001), Laguna: 57,3 %
• Alfa Romeo (2002), 147: 55,6 %
• Dodge (2006), Caliber: 55,5 %
• Fiat (2001), Marea: 54,5 %
• Renault (2002), Laguna: 54,5 %
• Peugeot (2001), 406: 54,2 %
• Fiat (2001), Brava: 53,3 %
• Dodge (2007), Caliber: 52,6 %
• Alfa Romeo (2002), 156: 51,8 %
• Citroen (2001), C5: 51,6 %
• Daewoo (2003), Matiz: 51,4 %
• Ford (2001), Mondeo: 51,3 %
• Dodge (2008), Caliber: 51,0 %
• Citroen (2001), Xsara Picasso: 50,7 %
• Volkswagen (2003), Transporter: 50,4 %
• Ford (2002), Galaxy: 50,4 %
• Jeep (2007), Compass: 50,0 %

 

Trafi statistika järgi olid põhipõhjusteks, miks autod ülevaatusest läbi ei saanud, kas probleemid esitelgedes või käsi- ja jalapidurites. Remondisoovitused olid seotud enamasti tulede või esiklaasis olevate vigadega. Sõidukeeu said autod, millel oli probleeme käsipiduri või heitgaasidega.
Leitud vigade statistika räägib nii autode hooldamisest kui üleüldisest kulumisest. Vanemad autod saadetakse sagedamini ülavaatusest tagasi. Statistikas olevates vanimatest autodest, mille vanus on 14 aastat, ei saanud ülevaatusest eelmisel aastal läbi 38 protsenti. Uutel autodel ei ole ülevaatusel varasemaga võrreldes nii palju probleeme. Esimesse kohustuslikku ülevaatusesse viidud autodest ei saanud ülevaatusest läbi vaid 2,8 protsenti, sellele eelneval aastal oli see protsent 3.


Loe veel uudiseid


 

Soome Allergia- ja astmaliit: Tugevad lõhnad võivad viia ülitundlikkuseni

Soomes pööratakse järjest enam tähelepanu üleliigsete lõhnade vältimisele, et ennetada lõhnaülitundlikkuse tekkimist, vahendab Eesti Päevaleht.

Soome Allergia- ja astmaliidu andmetel hakkavad lõhnad kindlates olukordades mingil määral vastu 10–40 protsendile soomlastele. Kõigi häda allikateni pole uuringud siiski veel jõudnud.

Tugevad lõhnad, näiteks lõhnaõlid, pesuvahendid, suitsuhais ja heitgaasid, tekitavad ülitundlikes ebameeldiva tunde, mis väljendub näiteks peavalu, iivelduse või hingamisprobleemidena. Halvimal juhul võivad lõhnad esile kutsuda kesknärvisüsteemiga seotud sümptomeid.


Lõhnaülitundlikkus areneb
aastaid ja aastakümneid ning seetõttu avalduvad selle tunnusmärgid tihti alles keskeas.

Sündroom on märkimisväärselt sagedasem naistel, kelle lõhnakoormus on meeste omast suurem. Keskmine naine kasutab päevas 20 keemiatoodet – näiteks deodoranti, juukselakki, meigitooteid ja pesuvahendeid –, millest suurem osa on mingil määral lõhnastatud.


Asjatundjate sõnul
saab oma lõhnakoormust kergendada ja seekaudu ka ülitundlikkust ennetada, asendades vähemalt osa igapäevastest toodetest täiesti lõhnatutega.

Meeles tasub pidada ka seda, et inimene ei pruugi igapäevaseid, tuttavaks saanud lõhnu märgata, sest lõhnataju on nendega sedavõrd harjunud. See viib omakorda näiteks lõhnaõli üleliigse kasutamiseni.


Loe veel uudiseid