Finest raadio veebi vahendusel on võimalik küsida ehitusliidult eesti keeles.
TÄHELEPANEK: Rakennusliitto (ehitusliit) vastab sinu küsimustele eesti keeles
Tööelu Soomes: Ehitusvaldkonnas välismaise tööjõu kasutamisel kontrollitakse üha sagedamini alltöövõtjaid
Lõuna-Soomes on hakatud varasemast põhjalikumalt kontrollima alltöövõtjaid, kes kasutavad välismaist tööjõudu. Eriti kontrollitakse alltöövõtjate töötajate töötasusid ja tööaegu. Selle eesmärk on kindlustada, et nii soomlaste kui ka välismaiste töötajate puhul järgitakse töölepingu miinimumtingimusi.
Kontrollitakse nii Soome kui ka välismaiseid alltöövõtjaid. Peale alltöövõtjate kontrollimise jätkatakse ka ehitusobjektide tavalisi üldkontrolle, millega kontrollitakse peamiselt töötajate töötamise õigust.
Loe edasi: tooelu.ee
VIDEO: Vabariigi Presidendi tervitus eestlastele välismaal Eesti Vabariigi 99. aastapäeva puhul
Vabariigi Presidendi tervitus eestlastele välismaal Eesti Vabariigi 99. aastapäeva puhul
Masturbeerimisest on saanud Soomes trendiseks
Iga neljas soomlane rahuldab end ise mitu korda nädalas, selgub Soomes värskelt läbi viidud seksitoodete firma RFSU küsitlusest, vahendab Helsingin Sanomat.
Tavaliselt rahuldatakse end magamis- või vannitoas, aga 18% vastanutest on rahuldanud end töökohal ja 13% avalikus tualetis. Uuringus küsitleti 1000 soomlast vanuses 15-65.
Küsitlusele vastanud meestest 41% rahuldab end nädala jooksul sagedasti. Naistest 30% masturbeerib harvemini kui korra kahe kuu jooksul.
Masturbeerimisest on saanud trendiseks ja see on hea asi, väidab Soome rahvastikuliidu kliiniline seksuoloog ja psühhoterapeut Tarja Santalahti. Meeste masturbeerimine on muutunud üha tavalisemaks. Samal ajal on suguühete sagedus vähenenud.
Näiteks 2015. aastal läbi viidud rahvastikuliidu küsitlus näitas, et alla 40-aastastest meestest on end kuu aja jooksul ise rahuldanud 90%, naistest 75%. Üle 60-aastastest meestest tegid seda pooled ja naistest ainult kolmandik. Viimase nädala jooksul rahuldas end alla 40-aastastest meestest 4/5 ja naistest iga teine.
Eneserahuldamist ei peeta enam asjaks, mis kahjustab paarisuhet. Uuringu järgi ei võta enese rahuldamine ära soovi seksida paarilisega. Pigem vastupidi. Kui inimesed naudivad end ilma süümepiinadeta, siis nad oskavad ka partnerile paremini mõista anda, mis neile meeldib.
Soomlased ise on oma seksuaalsusega rahul, aga tahaksid rohkem suguühteid.
Raamat paljastab, kuidas Helsingi narkopolitsei juht kinni võeti
Värskelt ilmunud raamat Keisari Aarnio (Keiser Aarnio) kirjeldab, kuidas endine tunnustatud Helsingi narkopolitsei juht, narkokuritegude eest 13 aastaks vangi mõistetud Jari Aarnio 2013. aasta 12. veebruaril tema Helsingi kodu juures kinni võeti.
Ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjanike Susanna Reinbothi ja Minna Passi kirjutatud raamatust tuleb välja, et samal ajal Aarnioga võeti kinni teisi inimesi, haarangud toimusid mitmel pool Helsingis, lisaks Hankos ja Porvoos, vahendab Iltalehti.
Tegemist oli Soome keskkriminaalpolitsei ühe suurema operatsiooniga, millesse oli kaasatud ligi 90 politseinikku üle kogu maa. Salastatus oli ülikõrge – enamik politseinikest isegi ei teadnud, miks nad Helsingisse olid kutsutud. Kõigi politseinike tausta oli kontrollitud, et nad oleksid usaldusväärsed – nende hulgas polnud ühtegi Aarnio tuttavat ega kursusekaaslast.
Operatsiooni ettevalmistav koosolek peeti Vantaal hotelli Flamingo auditooriumis. Koosoleku ajaks korjati politseinikelt kokku nende mobiiltelefonid.
Operatsiooni objekti nimi avalikustati alles siis, kui auditooriumi uksed olid suletud. Avalikustamise järel valitses ruumis vaikus.
Läbiotsimisi kavandati esimeseks päevaks kümmekond, sealhulgas Helsingi politseijaoskond ja kaitsepolitsei. Juba hommikust peale jälgiti Aarnio korterit Helsingis Pasila linnaosas. Üks erariides politseinik seisis kortermaja välisukse juures ja tegi suitsu. Maja alumisel korrusel oli valmis politsei eriüksus. Viimaks süttis neljandal korrusel tuli ja lift hakkas liikuma. Eriüksus ootas allkorrusel lifti saabumist.
Politsei üllatuseks jäi lift seisma korrus kõrgemal, kust pääseb siseõue. Uks käis. Eriüksus tormas treppidest üles.
Sisehoovis olnud politseinik märkas, kuidas Aarnio tuli liftist välja ja liikus trepil jooksusammul. Välja jõudes mees kiirendas ja jooksis nii, et nahkkingade tallad välkusid. Tal oli kaenlas musta värvi kott, mida ta hoidis nagu ameerika jalgpalli.
Väljas olnud politseinik näitas eriüksusele kätte õige suuna ning mõne hetke pärast tabasid jälitajad Aarnio ühest lähedasest kangialusest. Kell oli 8.28 ja Aarnio oli kinni võetud. Tema taskutest tulid päevavalgele pass, üle 400 euro sularaha, telefon ja kõnekaart. Kotist leiti veel kaks telefoni, mõõdulint, taskunuga, nätsupakk, huulerasv, välgumihkel, liim, pastakas, kasutusjuhend ja krediitkaart.
Raamatus on märgitud, et kohtuistungi ajal püüdis kaitsja Riitta Leppiniemi väita, et Aarnio ei põgenenud. Leppiniemi väitel läks Aarnio kangi alla vihma eest varju. Kinnivõtmisel osalenud politseinikud kinnitasid, et mingit vihma tol päeval ei sadanud. Raamatu autorid uurisid asja ka ilmateenistusest ning sealt kinnitati samuti, et tol päeval Helsingis isegi mitte ei tibutanud vihma.
Lugeja video: Eesti kontsert Helsingis
Laupäeval toimus Eesti kontsert Alppila kirikus, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 99. sünnipäevale
Video ja pilt: Mekayx Photography
Aasta homo pettus Soome meedias
Soome aasta homoks valitud 16-aastane juutuuber Tuure Boelius pettus Soome meedias.
Eriti pahandas noormeest asjaolu, et kui tema kohta võttis sõna Põlissoomlaste erakonna rahvasaadik Jani Ronkainen, kes väitis noormehe olevat 15-aastane, siis meedia võimendas seda infot, vahendab Helsingin Sanomat.
Ühtlasi häiris noormeest, et tema seksuaalset soodumust hakati kohe siduma seksiga ja pidama teda mingiks täiskasvanute seksiobjektiks.
Jani Ronkainen kritiseeris aasta homo auhinna andmist noorele mehele oma blogi sissekandes pealkirjaga: Lapsest aasta homo 2016. Ronkainen kirjutab, et auhinna andmise ajal oli noormees veel 15-aastane (tegelikult oli noormees juba 16 täis). Ronkaineni arvates ei tohiks täiskasvanud omistada sellist tiitlit lastele ja sellise auhinna puhul peaks olema vanusepiir 18 eluaastat.
Ühtlasi on Ronkainen hämmingus, et sellises asjas pole sekkunud lastekaitse. Näiteks Soome Väestöliitto (rahvatervise asutus) kirjutab oma kodulehel, et lapsel peaks laskma rahus oma seksuaalsust kujundada. Ronkainen küsib, kuidas sobib eelnevaga kokku seksuaalvähemuste avalik propageerimine.
Ronkaineni blogisissekandele järgnes avalik meediatähelepanu, mille keskmesse jäi paratamatult noormees ise.
Tuure Boelius on sündinud Pori linnas ja elanud seal kogu oma elu. Ta elab koos ema, isa ja aasta noorema õe Saanaga, kes on osalenud tema videotes. Juutuubis hakkas Tuure videosid üles panema poolteist aastat tagasi. Esimese video pealkiri oli: Kas ma olen homo? Seal räägib 14-aastane Tuure, kuidas temalt on küsitud, kas ta on homo, seda tema balletiharrastuse ja välimuse pärast. Tuure ütleb videos, et ta pole homo, aga tema arvates ei teagi nii noorelt veel keegi, milline ta on täiskasvanuna. Tuure sõnum oli siis ja on ka praegu, et igaüks peaks olema tema ise.
Tuure Boelius on ühtlasi osatäitja Turu linnateatri uues etenduses Tom of Finland. Tuure ise räägib, et võiks videotega end juba ära elatada, aga seda takistavad kool ja Tom of Finlandi etendused. Elukutseliseks juutuuberiks kavatseb ta hakata juba sügisel.
Tuurel on oma vanemate täielik toetus. Lisaks juutuuberi elukutsele kaalub noormees näitleja ametit. Või muusiku oma: hiljuti sai ta plaadilepingu.
Poolteise aasta jooksul juutuuberina on noormees ühtlasi jõudnud selgusele oma seksuaalsuses. Esimese video ajal oli ta selles 99% kindel, aasta pärast aga juba 100%. Kui ta oma seksuaalsusest video kaudu teatas, siis ei teadnud sellest isegi kõik sugulased. Tema lähedased, sugulased ja tuttavad võtsid asja rahulikult. Isegi võõrastelt saadud tagasiside oli valdavas osas positiivne.
Aasta homo tiitlit kavatseb noormees kanda auga terve aasta.
Kohtus nõuti kompensatsioone nende käest, keda kahtlustati telesarjade ja filmide võrgu kaudu jagamises. Süüdistused lükati ümber ja firmad peavad ise tasuma kohtukulud
Kohtus nõuti kompensatsioone nende käest, keda kahtlustati telesarjade ja filmide võrgu kaudu jagamises. Süüdistused lükati ümber ja firmad peavad ise tasuma kohtukulud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Uut BitTorrenti võrku kasutavatele inimestele esitatud süüdistused ei läinud läbi, seda vaatamata salapolitsei argumentidele. Kohtussekaebajad peavad ise kahtlusalustele maksma üle 28 000 kohtukuludeks.
Kohus tegi teisipäeval otsuse kohtuasjades, kus soomlaste advokaadibüroo nõudis kohtu kaudu nende karistamist, kes olid võrgu kaudu jaganud telesarjade osasid ja filme. Ka seekord käis jutt Black Smail nimelisest telesarjast ja filmist pealkirjaga A Walk Among the Tombstones, mille osas saadi eelmisel suvel kohtust positiivne otsus ja nende jagamise eest pidi trahvi maksma. Seekord oli arutluse all kolm telesarja osa. Trahviks nõuti 750 eurot ühe telesarja osa eest ja 1500 eurot ühe filmi jagamise eest.
Juhtumis nõudsid Saksa firma Crystalis Entertainment ja Taani firma Scanbox Entertainment hüvitusi selle eest, et neile kuuluvate autoriõigustega teoseid jagati BitTorrenti võrgus, lisaks sellele nõuti ligi 30 000 eurot kohtukulude kaitseks.
Kohtuotsus oli nüüd täiesti vastupidine sellega, mida hagejad nõudsid. Kohus jättis Scanboxi filmi puudutava kaebuse läbi vaatamata, kuna firmal ei olnud autoriõiguse filmi algupärase, ilma subtiitriteta filmi osas. Telesarja puudutavas osas ei suutnud hageja tõestada, et süüdistatav oli seda isiklikult võrgu kaudu jaganud.
Nii kukkusid mõlemad süüdistused kokku. Lisaks peavad nii Scanbox kui Crystalis maksma kohtukulud ja ühiselt tasuma ka vastaspoole kohtukulud summas 28 135,60 eurot.
Et saada infot võrgus jagajate kohta, selleks kasutati ka eradetektiive ja erinevaid arvutiala spetsialiste. Kohtus püüti näidata erinevatel viisidel, kust internetiaadressilt, kus võrgus ja kellelt kellele teoseid oli jagatud. Laiemalt võttes kuulub kogu ettevõtmine selliste nähtuste alla nagu kaasvõrgurahastamine ja väljapressimiskirjad.
Kohtusse hagi esitanud firmad püüdsid erinevate kirjadega saada võrgu kaudu jagajatelt raha, sealjuures ähvardati neid samasuguste kohtusse kaebamisega. Hagejad ise ja nende advokaadid eitasid sellist tegevust.
Helsingin Sanomat poolt intervjueeritud hagi esitajate ja nende advokaatide sõnul oli seesuguse tegevuse eesmärgiks ainult ebaseadusliku võrgu kaudu jagamise vähendamine, mitte raha teenimine kohtuskäimise ja kohtusse kaebamisse ähvardamisega.
Teisipäeval avalikustatud kohtuotsus on ääretult detailirohke. Kostja esitas omapoolseid väiteid ja küsimusi selle kohta, kas Crystalil ja Scanboxil on üldse õigus esitada trahvinõudeid, kui nad ise on ostnud vaid osa autoriõigustest. Telesarja Black Sails osas ei kuulanud kohus neid väiteid. Aga Scanboxi filmi osas tõdes kohus, et firmal olid ainult algupärast ingliskeelset filmi puudutavad autoriõigused ja see ei laiene norra, rootsi, taani või soome keeles pealeloetud või subtiitritega varustatud filme. Kuna tõendusmaterjaliks esitatud algupärane film, siis ei võtnud kohus seda arutlusele.
Kohus esitas oma seisukoha ka selles osas, kas hageja poolt esitatud IP-aadressite kaudu kulgenud BitTorrenti võrgujagamise infoliikumise jälgimine on üleüldse usaldusväärne. See väljavõte põhines Saksa jälgimisfirma Excipioni poolt kogutud infole, mida peetakse üheks olulisemaks firmaks, kui kõne all on võrgu kaudu jagamine. Kohus käis väga detailselt selle info liikumise osa läbi ja selle tulemusena pidas selle firma abil saadud võrgujagamiste infot tõepäraseks.
Teine ja veelgi olulisem küsimus oli see, et kas see piisab tõenduseks, et üks inimene on isiklikult jaganud võrgu kaudu ühte teost, kui avatud võrgus võib seda teha igaüks. Kostja sõnul oli võrk kõigile avatud, hageja meelest oli tegemist suletud võrguga. Laia ja põhjaliku uurimisega jõuti ikkagi selleni, et hageja ei suutnud esitada usutavaid tõestusi selle kohta, et kostja oli ise laadinud alla Black Sails telesarja erinevaid osasid ja seejärel jaganud neid BitTorrenti võrgu kaudu. Seepärast lükati ka see Crystali nõudmine tagasi.
Loe artiklit siit: http://www.hs.fi/talous/art-2000005078685.html
Loe veel uudiseid
Soome vanemad võtavad lapsi hallituse tõttu koolidest ära
Paljudes Soome koolimajades levib hallitus, mistõttu vanemad võtavad lapsi koolidest ära koduõppele. Vanemad võivad lapsed koduõppele võtta ilma erilist põhjust toomata, vahendab Iltalehti.
Koduõppel on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Näiteks kooliõpetajana töötanud Susanna Saxberg ütles, et õpetas lastele pannkookide küpsetamise ajal jagamist samamoodi nagu koolis õpetatakse kookide abil. Lapsed õppisid paarikümne minutiga ära sama asja, mille peale koolis kulutatakse 45 minutit.
Lastel põhjustab hallitus põhiliselt silmapõletikke. Muud hallitusega kaasnevad vaevused on peavalu, krooniline põskkoopapõletik, õhupuudus ja hingamisteede ärritus. Tavaliselt kaovad vaevused siis, kui laps koolist ära võtta.
Soomes on küll koolikohustus, aga pole koolis käimise sundust. Vanemad võivad ilma erilise põhjuseta võtta lapsed koduõppele. Väga lihtne see aga pole, sest omavalitsused ei kata koduõppel olevate laste õppematerjalide kulusid. Kodus pole lapsel juurdepääsu kooli tervishoiu süsteemile. Vanemad peavad ise maksma lapse lõunasöögi eest, mis muidu koolis käies oleks tasuta. Omavalitsused jälgivad koduõppel laste edenemist lastele tehtavate testidega.
Sageli aga omavalitsused ei tunnista, et koolis on hallitusega probleeme. Vajadusel peavad vanemad ise lapsele uue sobiva kooli leidma. Vahetevahel ähvardavad omavalitsused koduõppel olevate laste vanemaid lastekaitsega. See on aga täiesti alusetu, kuna Soomes on koduõpe seadusega lubatud.
Loe veel uudiseid
Üliarmas video: Helsingi Eesti Laululapsed
Laulustuudio Helsingi Eesti Laululapsed
- Tekst pärineb muutmata kujul laulustuudio.fi avalehelt. Video: Finest FM
Aastal 2010 tuli meil tore mõte luua Helsingis ja selle lähiümbruses elavatele Eesti lastele koht, kus laulda ja muusikat teha oma emakeeles. Nii me alustasimegi toona kuue vahva laululapsega, kellele peatselt lisandus uusi laulusõpru ja nüüdseks kuulub meie vahvasse lauluperre juba 90 laululast!
Laulustuudios saavad musitseerida lapsed alates 2-eluaastast. Laulutundide eesmärk on pakkuda lastele lusti ja rõõmu laulmisest, pillimängust, tantsust ja rütmidest. Läbi selle areneb lastel rütmitunne, muusikaline kuulmine, viisipidamisoskus ja esinemisjulgus.
Kogu repertuaar on ilusas eesti keeles, et lastes säilitada huvi oma emakeele, kultuuri ja kodumaa traditsioonide vastu. Kui laulud on selgeks õpitud, siis jagame oma oskamist ja rõõmu ka publikuga nii väiksematel kui suurematel esinemistel!
Rõõmsate kohtumisteni!
Teie Annika ja Silver
Lisainfo: www.laulustuudio.fi