HS: Korteritesse sissemurdmiste arv on kaks korda kasvanud

Soomes on viimase kümne aasta jooksul kasvanud elukohtadesse sissemurdmiste arv kaks korda. Viimastel aastatel on politsei hinnangul nende arv kasvanud seetōttu, et tegutsemas on välismaalastest koosnevad rühmad.

2014. aastal kasvas sissemurdmiste arv viiendiku vōrra, sisse murti ligi 2700-sse kodusse. Seejärel ei ole sissemurdmiste arv vähenenud. Tänavu jaanuarist maikuuni on toimunud sama palju sissemurdmisi kui eelmisel aastal samal perioodil.

”Meie nägemuse järgi on sissemurdmiste arv kasvanud seetõttu, et tegutsevad välismaalt tulnud rühmitused. Kaasavõetud asjad ja sissemurdmiste tegemise laad viitavad tugevasti sellele, et tegijad on pärit välismaalt ja seda ka nende juhtumite puhul, kus ei ole tegijat leitud,” ütles politseiinspektor Tommi Reen Politseiametist.

Politsei statistika järgi on kolmandik neist, keda sissemurdmistes kahtlustatakse, välismaalased. Nende osakaal on viimastel aastatel isegi veidi vähenenud. Aga politsei statistikas näidatakse vaid juhtumeid, mis on politsei poolt ära lahendatud. Vaid iga kolmas sissemurdja saadakse kinni. Välismaalaste poolt tehtud sissemurdmisi on Reeni sõnul raskem uurida kui soomlaste poolt tehtud sissemurdmisi. Need jäävad siis sagedamini lahendamata.

”Meiepoolne arusaam on, et rohkem kui pooled sissemurdmised tehakse välismaalaste poolt, need on ringiliikuvad kurjategijad. Mida rohkem politsei panustab sissemurdmiste uurimisse, seda suuremaks kasvab välismaalastest sissemurdjate osakaal.”

Näiteks Lääne-Uusimaa piirkonnas lahendati üle-eelmisel aastal üle 40% sissemurdmistest, ja nendest 80% juhtudest oli sissemurdja välismaalane, ütles Reen.

Politsei teatel erinevad sissemurdmised sõltuvalt sellest, kas selle on teinud välismaalane või soomlane. Välismaalastest sissemurdjad lähevad vargile kainena, korterist võetakse eelkõige kaasa ehteid ja raha ning seejärel lahkutakse. ”Ka Soomes on selliseid kurjategijaid, kes teevad professionaalseid sissemurdmisi. Soomlastest kurjategijatele on omane see, et korterist võetakse kaasa kõikvõimalikke asju, näiteks relvasid, alkoholi ja elektroonikaesemeid. Samas võidakse tekitada muud segadust ja söödakse näiteks külmkapp tühjaks,” sõnas Reen.

Euroopas on riigist riiki liikuvad kurjategijad pärit enamasti Baltimaadest ja Ida-Euroopast. Soome tullakse laevaga kas Helsingisse või Turusse, autoga tullakse Haaparanta piirkonnast ja tagasi minnakse kuhugi teise suunda. Peaaegu kõik sarisissemurdmised on tehtud nende kurjategijate poolt, kes liiguvad riigist riiki, ütles Helsingi politsei ülemkriminaalkomissar Tuomo Lotta. Suuremates sarisissemurdmistes on sees käidud üle 100s korteris. Varaste poolt soositumad piirkonnad võivad aastate kaupa vahelduda, kuid üldiselt jäävad need Reeni sõnul peamagistraalide lähedusse. Eelmisel aastal oli statistika järgi rohkem sissemurdmisi, kus kahtlustati tegijatena välismaalasi, Kainuu ning Lõuna- ja Põhja-Karjala piirkondades. ”Need piirkonnad jäävad peamagistraalidest veidi eemale. Mõnikord näeme ka, kus piirkonnas on politsei teinud head tööd. Kui vargad saadakse kuskil kinni ja nad saavad karistada, liigub sõnum kiiresti edasi ja järgmistel aastatel on juba statistikas näha, et sissemurdmisi ei ole enam nii palju,” ütles Reen.

Tänavu on sissemurdmiste arv kasvanud Helsingis, Lõuna-Savo piirkonnas ja Pirkanmaal, kus on politsei sõnul olnud vähemalt paar suuremat sissemurdmiste sarja. Helsingi politseile teatati eelmisel aastal 390-st sissemurdmisest. Rohkem avaldusi tuli Kallio, Herttoniemi ja Puistola linnaosadest. Tänavu on Helsingis esimese viie kuuga olnud 190 sissemurdmist, eelmisel aastal oli samal perioodil neid 153. Tänavu on rohkem sisse murtud Kallio, Ruskeasuo, Lõuna-Haaga, Vuosaares ja Kontulas olevatesse korteritesse. ”Meil on aasta alguses olnud paar sissemurdmiste sarja. Muul juhul on tegemist olnud üksikjuhtumistega, neid toimub iga päev. Itä- ja Põhja-Helsingis murtakse sisse rohkem eramajadesse, aga korteritesse sissetungimisi on kogu Helsingis,” ütles Lotta.

Soome võib Reeni sõnul olla sissemurdjatele ligitõmbav maa, sest siin on leebe politsei ja suhteliselt lühikesed karistusajad. Samas on vahelejäämise risk Soomes suurem kui Rootsis. ”Sissemurdmised on inimeste jaoks suur tragöödia, see on väga paha tunne, kui keegi teine on sinu koju tulnud. Seepärast tahetakse ka panustada sellesse, et nii ei juhtuks,” ütles Lotta.

Helsingin Sanomat internetilehelt võib vaadata, kui palju sissemurdmisi erinevates piirkondades ja Helsingi erinevates linnaosades on tehtud. Sissemurdmiseks loetakse seda, kui teine inimene tungib ilma loata teise elamisse. Kuriteo nimeks võib olla vargus või katse varastada. Statistikas ei ole sissemurdmisi, mis on tehtud suvilatesse.

Allikas ja loe lisaks: Helsingin Sanomat

Jalgratastele esitatud nõuded ei ole enam nii karmid

Trafi teatel lähevad jalgrataste lampidele ja helkuritele esitatud nõuded veidi leebemaks. Endiselt peab jalgrattal pimedal või hämaral ajal sõites olema ees üks valge tuli. Lisaks võib jalgratta külge kinnitada taha punaseid tulesid ja külgedele kollaseid tulesid.

Juulikuu algusest kadusid aga nõuded, millisele miinimum- ja maksimumkõrgusele need tuled võib panna. Trafi spetsialisti Timo Kärkkäineni sõnul on need kõrgusenõuded oma aja ära elanud ja vaadati, et nende kaotamine ei ohusta kuidagi ka liikluse turvalisust. Nüüd võib igaüks ise otsustada, millise lambi ta jalgratta ette paneb ja kasutada võib ka enda otsa ette kinnitatud lampi.

Jätkuvalt nõutakse aga seda, et jalgrattal on ees valget värvi helkur, tagaosas punane helkur ning valged või pruunikaskollased küljehelkurid. Sportjalgratastel ja võistlusratastel ei pea valgel ajal sõites olema esi- ja küljehelkureid.

Enam ei pea jalgrattal olema ka kella. Kärkkäinen rõhutas, et mingi häälemärki andev asi peab jalgratta küljes siiski olema, aga milline see täpselt on, selles osas ei ole enam kindlaid nõudeid.

Allikas: Iltalehti