Valgusfestival Lux on nüüdsest ka toidufestival

Valgus saabub jälle Helsingisse – seekord käsikäes koos maitsva tänavatoiduga.

Valgusfestival Lux Helsinki korraldatakse 5.–9. jaanuaril juba üheksandat korda. Helsingi Toomkiriku ümbruses paiknevaid valgusinstallatsioone on kokku 15 ja neid saab imetleda igal festivaliõhtul kell 17–22.

Lisaks on Kaapelitehases avatud valguskunstiteemaline näitus Lux In. Ülespanek on avatud kuni 10. jaanuarini kell 15–22. Näitus on tasuta.


Sel aastal
pakub valgusfestival elamusi ka maitsemeelele. Uuest Lux Eat nimelisest toiduüritusest võtab osa kokku 23 restorani ja kaks toidurekkat.

Festivalikülalistel on valida ligi 50 erineva toidu või menüü vahel, mida pakutakse kolmes hinnakategoorias: 10, 30 ja 50 eurot. Kaasa teevad näiteks restoranid Vapiano, Goodwin, Hard Rock Cafe, Roster ja Santa Fé.


Vaata ka: 
Finest FM-i Lux Helsinki ülevaade – 2016

GoodNews: Populaarsele Soome eestlaste jõulupeole oli tahtjaid rohkem kui sisse mahtus

Detsembris toimunud Soome eestlaste jõulupeol oli korraldaja Finest FM-i juhtfiguuri Enari Maiste sõnul tänavu inimesi varasemast rohkem, üks suurimaid ööklubisid Helsingis Kaivohuone oli välja müüdud kella 11-ks ja mitusada inimest ei pääsenudki kahjuks enam peole. Inimesed aga olid peol kenad ja olemine super!

Milliste emotsioonidega võtaksite kokku selle aastase Soome eestlaste jõulupeo?

Lühidalt võtaksin kokku: ilusad inimesed, sõbralik atmosfäär, meeleolukas programm ja vinge pidu! Suured kiidusõnad külalistele, sest oli selgelt näha, et peoks oldi hoolega ette valmistatud. Täname toetajaid, sest nendest on olnud suurt abi selle ilusa sündmuse korraldamisel.

Mis oli sel aastal eriti suureks üllatuseks?

Üllatuseks oli suur huvi raadio jõulupeo vastu. Kuna eelmisel aastal jäi kahjuks sadakond inimest ukse taha, külalisi lihtsalt ei mahtunud enam, siis sel aastal broneerisime ühe suurematest ööklubidest Helsingis — üllatuseks jäi seegi väikseks. Mitusada inimest kahjuks ei pääsenud taas peole ja see tekitas loomulikult pahameelt. Peame siiski hoolitsema selle eest, et peol liiga kitsaks ei läheks.

Ausalt öeldes hetkel ma ei teagi, kuskohal Helsingis on võimalik järgmisel aastal ööklubi tingimustes suuremat pidu korraldada. Töötame juba uue projektiga.

Mida põnevat said külastajad kuulda ja näha?

Ikka ja jälle soovime pakkuda külalistele lisaks ilusatele ja kaasahaaravatele muusikaartistidele ka nn. show-elementi. Seekord pakkus laval huumorit Henrik Normann, maagiat tõi lavale šoki-mustkunsnik Kevin Chris. Laval säras imekauni häälega Laura, õhtut hakkas lõpetama eestikeelse tantsumuusikaga PS Troika ja punkti pani raadio DJ külaliste soovilugudega.

Miks olete ikka ja jälle võtnud ette Soome eestlastele pidude korraldamise?

Peamine on see, et raadio tegevuse üks eesmärke on pakkuda kuulajatele meelelahutust ja selle parimaks väljandusviisiks ongi ühe hea sündmuse korraldamine. Mõnes mõttes on tekkinud ka raadiotiimil väike hasart, sest suurim motivaator on positiivne tagasiside. Ükski sündmus ei möödu ka negatiivse tagasisideta, mis on täiesti loomulik. Jahutaksime maha paari külalise pahameele, kelle arvates piletihind oli nii kallis, et tundus raharöövina —teadmiseks, et sellise sündmuse korraldamisel on kulud suuremad kui tulud.

Jõulupeo korraldamisel investeerime külaliste rahulollu, et sündmus oleks võimalikult meeldejääv, et aastas oleks üks suursündmus, mida oodata. Igast sündmusest on palju õppida.

Mida põnevat võivad Finest FM kuulajad järgmiseks oodata?

Loe edasi goodnews.ee

Eesti lugu. Eestlased Soomes tänapäeval

Eestlaste väljarändest Soome viimase veerandsaja aasta jooksul räägib Tartu Ülikooli Rände ja Linnauuringute Keskuse juht professor Tiit Tammaru.
Kes, kuhu, kui palju, millal ja miks on Eestist Soome elama asunud ja kui kauaks Soome minnakse? Kuidas eestlane Soomes kohaneb?

Soome väljarändamine on käinud lainete kaupa. Soome rahvastikuregistri andmetel elab praegu Soomes 50 000 eestlast. Kui suur on Soomes elavate eestlaste tegelik hulk, polegi täpselt teada.

Paljud Soomes elavad eestlased on hargmaised. Suur hulk Soome eestlasi ja ka estofiile koonduvad Soome esimese eestikeelse raadiojaama Finest FM ümber. Helsingis tegutsevast raadiojaamast räägib saates selle raadio hommikuprogrammi juht Enari Maiste

Kuula saadet:

VIKERRAADIO

VIDEO: Ilus Jõulukontsert Espoos – kohale tuli sadu inimesi

7. detsembril toimus Espoos, Olari kirikus jõulukontsert eestlastele

Jõulukontserdil esines Eesti armastatud meeslaulja Dave Benton.

Vaata lühivideot:

Dave Bentoni jõulukontsert “Oodatud jõulud” Olari kirikus #finestfm #jõulukontsertSoomes #olarinkirkko

A video posted by Raadio Finest FM (@finestfm) on

Soomes: Tänavatelt korjatud pudelite eest peab maksma tulumaksu

Tänavalt korjatud pandimärkidega pudelite ja purkide eest peaks maksma tulumaksu, ütles Maksuameti peainspektor Petri Manninen. ”Pudelite korjamise eest saadav tulu on täiesti tavaline maksustamisele kuuluv sissetulek ja sellest peab maksuametile teatama.” Oma taara võib siiski ilma tulumaksu maksmiseta tagastada. Teatamata jäänud tulude eest võib tulla maksuteatis, ütles Manninen. Maksu suurus sõltub sellest, kui suure summa pealt on maksud tasumata jäänud.

Statistika puudub
Mannineni sõnul ei ole maksuametil eraldi statistikat selle kohta, kui paljud inimesed on pandipakendite tagastamise eest saadud summad lisanud tuludeklaratsioonile. ”Selliste asjade uurimine ei ole meie põhitöö.” Ta tuletab meelde, et üldiselt saavad pudelite korjamisest tulu inimesed, kelle sissetulekud ei ole väga suured. Ja seepärast on ka nende makstav tulumaksusumma väike. Inimesel, kes saab aastas tulusid alla 10 tuhande euro, on tulumaksuprotsent 8.

Metsaannid ei lähe maksustamisele
”Metsast võib korjata mustikaid, pohli, seeni ja neid võib müüa näiteks turgudel ja seda tulu ei pea maksuametile teatama, kui see ei ole töö ja on pigem harrastuse tasemel,” ütles Manninen.

Kui tihti peaks siis metsasaadusi turul müüma, et seda võiks juba töötegemiseks nimetada? Mannineni sõnul peab siinkohal kasutama talupojamõistust. Kui käia iga päev turul marju müümas, siis see on töö. Maksuamet ei ole teinud selles osas selgeid reegleid. Maksuvabalt võib müüa metsast saadud marju. Kui tegemist on marjakasvandusest saadud toodanguga, kuulub see maksustamise alla. See kehtib ka oma aias spetsiaalselt kasvatatud toodangu kohta. Käibemaks lisandub müügihinnale sel juhul, kui äritegevuse maht on aastas üle 10 000 euro.

Allikas: Aamulehti

HS: Korteritesse sissemurdmiste arv on kaks korda kasvanud

Soomes on viimase kümne aasta jooksul kasvanud elukohtadesse sissemurdmiste arv kaks korda. Viimastel aastatel on politsei hinnangul nende arv kasvanud seetōttu, et tegutsemas on välismaalastest koosnevad rühmad.

2014. aastal kasvas sissemurdmiste arv viiendiku vōrra, sisse murti ligi 2700-sse kodusse. Seejärel ei ole sissemurdmiste arv vähenenud. Tänavu jaanuarist maikuuni on toimunud sama palju sissemurdmisi kui eelmisel aastal samal perioodil.

”Meie nägemuse järgi on sissemurdmiste arv kasvanud seetõttu, et tegutsevad välismaalt tulnud rühmitused. Kaasavõetud asjad ja sissemurdmiste tegemise laad viitavad tugevasti sellele, et tegijad on pärit välismaalt ja seda ka nende juhtumite puhul, kus ei ole tegijat leitud,” ütles politseiinspektor Tommi Reen Politseiametist.

Politsei statistika järgi on kolmandik neist, keda sissemurdmistes kahtlustatakse, välismaalased. Nende osakaal on viimastel aastatel isegi veidi vähenenud. Aga politsei statistikas näidatakse vaid juhtumeid, mis on politsei poolt ära lahendatud. Vaid iga kolmas sissemurdja saadakse kinni. Välismaalaste poolt tehtud sissemurdmisi on Reeni sõnul raskem uurida kui soomlaste poolt tehtud sissemurdmisi. Need jäävad siis sagedamini lahendamata.

”Meiepoolne arusaam on, et rohkem kui pooled sissemurdmised tehakse välismaalaste poolt, need on ringiliikuvad kurjategijad. Mida rohkem politsei panustab sissemurdmiste uurimisse, seda suuremaks kasvab välismaalastest sissemurdjate osakaal.”

Näiteks Lääne-Uusimaa piirkonnas lahendati üle-eelmisel aastal üle 40% sissemurdmistest, ja nendest 80% juhtudest oli sissemurdja välismaalane, ütles Reen.

Politsei teatel erinevad sissemurdmised sõltuvalt sellest, kas selle on teinud välismaalane või soomlane. Välismaalastest sissemurdjad lähevad vargile kainena, korterist võetakse eelkõige kaasa ehteid ja raha ning seejärel lahkutakse. ”Ka Soomes on selliseid kurjategijaid, kes teevad professionaalseid sissemurdmisi. Soomlastest kurjategijatele on omane see, et korterist võetakse kaasa kõikvõimalikke asju, näiteks relvasid, alkoholi ja elektroonikaesemeid. Samas võidakse tekitada muud segadust ja söödakse näiteks külmkapp tühjaks,” sõnas Reen.

Euroopas on riigist riiki liikuvad kurjategijad pärit enamasti Baltimaadest ja Ida-Euroopast. Soome tullakse laevaga kas Helsingisse või Turusse, autoga tullakse Haaparanta piirkonnast ja tagasi minnakse kuhugi teise suunda. Peaaegu kõik sarisissemurdmised on tehtud nende kurjategijate poolt, kes liiguvad riigist riiki, ütles Helsingi politsei ülemkriminaalkomissar Tuomo Lotta. Suuremates sarisissemurdmistes on sees käidud üle 100s korteris. Varaste poolt soositumad piirkonnad võivad aastate kaupa vahelduda, kuid üldiselt jäävad need Reeni sõnul peamagistraalide lähedusse. Eelmisel aastal oli statistika järgi rohkem sissemurdmisi, kus kahtlustati tegijatena välismaalasi, Kainuu ning Lõuna- ja Põhja-Karjala piirkondades. ”Need piirkonnad jäävad peamagistraalidest veidi eemale. Mõnikord näeme ka, kus piirkonnas on politsei teinud head tööd. Kui vargad saadakse kuskil kinni ja nad saavad karistada, liigub sõnum kiiresti edasi ja järgmistel aastatel on juba statistikas näha, et sissemurdmisi ei ole enam nii palju,” ütles Reen.

Tänavu on sissemurdmiste arv kasvanud Helsingis, Lõuna-Savo piirkonnas ja Pirkanmaal, kus on politsei sõnul olnud vähemalt paar suuremat sissemurdmiste sarja. Helsingi politseile teatati eelmisel aastal 390-st sissemurdmisest. Rohkem avaldusi tuli Kallio, Herttoniemi ja Puistola linnaosadest. Tänavu on Helsingis esimese viie kuuga olnud 190 sissemurdmist, eelmisel aastal oli samal perioodil neid 153. Tänavu on rohkem sisse murtud Kallio, Ruskeasuo, Lõuna-Haaga, Vuosaares ja Kontulas olevatesse korteritesse. ”Meil on aasta alguses olnud paar sissemurdmiste sarja. Muul juhul on tegemist olnud üksikjuhtumistega, neid toimub iga päev. Itä- ja Põhja-Helsingis murtakse sisse rohkem eramajadesse, aga korteritesse sissetungimisi on kogu Helsingis,” ütles Lotta.

Soome võib Reeni sõnul olla sissemurdjatele ligitõmbav maa, sest siin on leebe politsei ja suhteliselt lühikesed karistusajad. Samas on vahelejäämise risk Soomes suurem kui Rootsis. ”Sissemurdmised on inimeste jaoks suur tragöödia, see on väga paha tunne, kui keegi teine on sinu koju tulnud. Seepärast tahetakse ka panustada sellesse, et nii ei juhtuks,” ütles Lotta.

Helsingin Sanomat internetilehelt võib vaadata, kui palju sissemurdmisi erinevates piirkondades ja Helsingi erinevates linnaosades on tehtud. Sissemurdmiseks loetakse seda, kui teine inimene tungib ilma loata teise elamisse. Kuriteo nimeks võib olla vargus või katse varastada. Statistikas ei ole sissemurdmisi, mis on tehtud suvilatesse.

Allikas ja loe lisaks: Helsingin Sanomat

Jalgratastele esitatud nõuded ei ole enam nii karmid

Trafi teatel lähevad jalgrataste lampidele ja helkuritele esitatud nõuded veidi leebemaks. Endiselt peab jalgrattal pimedal või hämaral ajal sõites olema ees üks valge tuli. Lisaks võib jalgratta külge kinnitada taha punaseid tulesid ja külgedele kollaseid tulesid.

Juulikuu algusest kadusid aga nõuded, millisele miinimum- ja maksimumkõrgusele need tuled võib panna. Trafi spetsialisti Timo Kärkkäineni sõnul on need kõrgusenõuded oma aja ära elanud ja vaadati, et nende kaotamine ei ohusta kuidagi ka liikluse turvalisust. Nüüd võib igaüks ise otsustada, millise lambi ta jalgratta ette paneb ja kasutada võib ka enda otsa ette kinnitatud lampi.

Jätkuvalt nõutakse aga seda, et jalgrattal on ees valget värvi helkur, tagaosas punane helkur ning valged või pruunikaskollased küljehelkurid. Sportjalgratastel ja võistlusratastel ei pea valgel ajal sõites olema esi- ja küljehelkureid.

Enam ei pea jalgrattal olema ka kella. Kärkkäinen rõhutas, et mingi häälemärki andev asi peab jalgratta küljes siiski olema, aga milline see täpselt on, selles osas ei ole enam kindlaid nõudeid.

Allikas: Iltalehti