Helsingi üürihindade tõus on peatunud

Helsingi üürihindade tõus peatus möödunud aastal ja uusi lepinguid tehakse juba madalama hinnaga kui varem. Helsingis on varasemast korteripuudusest jõutud nüüd olukorda, kus pakkumine ületab nõudluse, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui üürnik on lahkunud ja tahad uut üürnikku leida, siis võib väga kergesti juhtuda, et sa enam üürilist ei leia, kirjeldab olukorda Soome üürileandjate liidu juht Mia Koro-Kanerva.

Varem oli üürileandjatel kombeks tõsta igal aastal üürihinda, aga nüüd pole see enam mõistlik. Nüüd on saabunud aeg, kus heast üürilisest tuleb kümne küünega kinni hoida.

Üürilevõtjal on taas mõistlik otsida omale uus korter kui et maksta varasemast kõrgemat üürihinda. Korterite pakkumine on Helsingis viimastel aastatel kasvanud, linna on ehitatud palju uusi kortereid ja väga paljud inimesed on investeerinud uutesse korteritesse. Iga uus korter, mis turule tuleb, mõjutab veidi olukorda.

Soome statistikaameti andmetel toimus muutus möödunud aastal. Espoo, Vantaa ja Kauniaineni üürihinnad tõusid kiiremini kui Helsingis. Investorid on samuti liikunud Helsingist välja, kus on hakatud rohkem kortereid ostma.

Vantaal näiteks kerkis korterite üürihind möödunud aastal 4,3%, aga Helsingis ainult 1,4%. Statistikaametis korterite hinda jälgiv Martti Korhonen ütles, et üürilevõtjate maksevõime tuleb ühel hetkel vastu ja arvatavasti on lagi juba saavutatud.

Üürid võivad veel tõusta nende jaoks, kes on seotud varem sõlmitud lepingutega ja mujale kolida ei saa. Sellised sundseisus üürilevõtjad on näiteks töötud ja pensionärid.

 


Loe veel uudiseid


 

Usupõhine vägivald on jõudnud Soome vanglatesse

Soome vanglates on kanda kinnitanud uus vägivalla tüüp – usupõhine vägivald. See on seotud üha suurema hulga välismaalastest vangide lisandumisega, vahendab Iltalehti.

Vägivald pole Soome vanglates midagi uut. Aga usupõhine vägivald tuli siseministeeriumi tellitud ekstremismi uuringust välja esimest korda. Usupõhine vägivald on üks vägivaldse ekstremismi vormidest ja on märk radikaliseerumisest.

Soomes arvati pikalt, et kuivõrd vanglates pole terrorismi eest süüdi mõistetuid, siis polegi see probleem. Samas on vanglate töötajad nüüd märganud, et radikaliseerumiseks polegi vaja olla tingimata terrorismi eest süüdi mõistetud.

Usupõhise vägivalla teket on soodustanud välismaa taustaga vangide arvu suurenemine, kultuurierinevused ning usu äärmuslikud tõlgendused. Paari viimase aastaga on islamiusulised vangid tõusnud vanglates kõige suuremaks vähemuseks. Vanglates moodustavad nad omaette gruppe. Nõnda sünnib suletud kogukond, kuhu suletakse tee teiste uskude esindajatele ja kiidetakse heaks vägivald teiste inimeste suhtes. Vanglates tuvastatud usupõhise vägivalla juhtumid kujutavad endast nii otsest füüsilist vägivalda kui ähvardamist.

Tavapäraselt on vangla eesmärk hoida inimest uute kuritegude toimepanemise eest. Ent vangide radikaliseerumine võib muuta vanglad kohaks, kus tavapärased põhimõtted enam ei kehti. Vanglaelu võib kujuneda üheks etapiks, mis veelgi tugevdab ideoloogiat. Vanglakaristus ei täida oma eesmärki, kui inimene on valmis idee nimel surema. Seetõttu on oluline, et vangla pakuks tegevusi, mis aitaksid sellist radikaliseerumist vältida.

Kuigi Soomes on usupõhine vägivald vanglates uus asi, on see mujal maailmas kujunenud suureks probleemiks. Vanglates on terrorismi eest süüdi mõistetuid, mistõttu võib vangla suletud süsteem kujuneda pinnaseks radikaliseerumise levikule. Vangla on soodne pinnas radikaliseerumisele, kuna seal on koos palju inimesi, kes tunnevad end ühiskonnas tõrjutuna, kel on omad probleemid, kes on pettunud või soovivad kätte maksta. Kui nüüd vangide hulgas on inimene, kes tahab teisi radikaliseerida, siis leiab ta hõlpsalt omale liitlasi.

Euroopa Liidus tegeleb radikaliseerumise ärahoidmisega vanglates juba mitu aastat Radicalisation Awareness Network, mis ühendab asjatundjaid eri maadest. Soomes on Vantaa vanglas praegu käimas pilootprojekt vägivaldse ekstremismi ja radikaliseerumise välja selgitamiseks. Eesmärk on vanglates radikaliseerumist ära hoida.

 


Loe veel uudiseid


 

Soomes on ohus sajad tuhanded uued pangakaardid

Soomes on ohus sajad tuhanded uued viipefunktsiooniga pangakaardid, kuna nendelt on võimalik andmeid kergesti kopeerida. Õnneks ei vastuta andmete kopeerimise eest mitte kliendid, vaid pank, vahendab Iltalehti.

Viipekaartidelt on võimalik tavalise nutitelefoni abil kopeerida kogu informatsioon, see on siis pangakaardi number ja selle kehtivusaeg. Nendest andmetest piisab, et mõnes võrgupoes, näiteks Amazonis ostusid teha

Enamik veebipoodidest nõuab lisaks kolmekohalist turvanumbrit ehk CVV-numbrit. Aga selle numbri puhul on vaid 1000 võimalikku kombinatsiooni, mille üks inimene saab käsitsi tuvastada tunni aja jooksul, arvuti abil veelgi kiiremini.

Kokku on selliseid uusi viipekaarte Soomes väljastatud sadu tuhandeid, mis tähendab, et ohus on väga paljude kaartide info.

IT-turvalisuse spetsialist Niki Klaus soovitab neile, kes mingil juhul ei taha andmete kopeerimisega riskida, kasutada kaardi puhul fooliumist ümbrist, mis peaks takistama igasuguse andmete kopeerimise õhu kaudu.

 


Loe veel uudiseid


 

KUUM: Soome on liitumas väikse NATO-ga?

Soome soovib liituda väikse NATO ehk NATO-see kuuluvaid Põhja-Euroopa riike ühendava ja Suurbritannia juhitud sõjalise ühendusega JEF.

Soome kaitseminister Jussi Niinistö teatas eile, et JEF ehk Joint Expeditionary Force  (ühendekspeditsioonivägi) on palunud Soomet ja Rootsit enda liikmeks ning asi otsustatakse ära kevade jooksul. Praegu on Niinistö väitel küllaltki tõenäoline, et Soome liitub selle ühendusega, vahendab Iltalehti.

Soome ametivõimud on JEF-iga liitumiseks teinud eeltööd juba mitu viimast aastat. Suurbritannia soovis Soome JEF-i liikmeks võtta juba 2015. aastal.

JEF-i praegused liikmesmaad Suurbritannia, Taani, Holland, Norra, Eesti, Läti ja Leedu on omavahel sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe, millele tuleks nüüd Soomel samuti alla kirjutada.

JEF-iga liitumine ei tähenda Soomele kohustust operatsioonidel osaleda, vaid selles lepitakse iga kord eraldi kokku. JEF võib osaleda näiteks kriisilahendusoperatsioonidel, päästeoperatsioonidel või humanitaarabi kohale toimetamisel ning iga kord lepitakse selles osalistega eraldi kokku. Soomet huvitab JEF-i puhul eriti koolituse alane koostöö paremal tasemel sõjaliste jõududega.

Kaardil JEF-i liikmed ning uued võimalikud liikmed Soome ja Rootsi.

 


Loe veel uudiseid


 

Soome ettevõte pakub lapsepuhkust vanavanematele

Soome kaabeltelevisioonifirma DNA teatas, et hakkab pakkuma nädala pikkust palgalist lapsepuhkust neil töötavatele vanavanematele.

Tänaseni on ettevõtetes vanemapuhkust pakutud vaid lapse vanematele.

Vanavanemapuhkuse eesmärk on suurendada töökoha peresõbralikkust ka karjääri hilisemas faasis, vahendab Aamulehti.

Uuendus on seotud Soome demograafia keskuse peresõbraliku töökoha pilootprojektiga, millesse DNA on kaasatud.

DNA personalijuht Marko Rissanen ütles, et töö sidumine pereeluga on töötajate heaolu tagamisel tänapäeval üks olulisemaid tegureid. DNA osaleb projektis, kuna tahab olla Soome peresõbralikemate ettevõtete seas. DNA on esimene ettevõte Soomes, mis pakub lapsepuhkust ka vanavanematele. Palgaliseks lapsepuhkuseks on edaspidi õigus nendel vanavanematel, kelle lapselaps on sündinud 2017. aastal või hiljem. Puhkus hõlmab ka neid, kes on vanavanemateks saanud lapsendamise kaudu.

DNA on 3,8 miljoni kliendiga Soome suurim kaabeletelevisioonifirma.

 


Loe veel uudiseid


 

Soomlane võltsis 30 aasta jooksul miljonite eurode väärtuses kunsti

Nii nagu Eestis, liigub ka Soomes palju võltsitud kunsti. Võltsijaid on raske kätte saada, aga Soomes on kohtu all 70-aastane mees, kes on viimased 30 aastat loonud sadu võltsitud kunstiteoseid, mis on maha müüdud miljonite eurode eest.

Mehe nimi on Veli Seppä, vahendab Helsingin Sanomat.

Varem Norras ja Rootsis keevitajana leiba teeninud Veli Seppä andis ajalehele intervjuu, milles räägib, et hakkas võltsimisega pihta, kui tal polnud tööd ja tal oli pere toitmiseks vaja raha teenida. Kuivõrd ta oli kunsti kuigivõrd õppinud, siis hakkas kõigepealt välismaalt tooma vanu maale ja neid ringi tegema. Lõpuks oli ta juba nii osav, et lõi täiesti uusi tuntud kunstnike teoseid, mida oli algul raske ehtsatest eristada. Alles ajapikku, kui Soome rahvusgalerii õppis võltsinguid kindlaks tegema, jõuti võltsingutele jälile ja hakati otsima nende loojat. Lõpuks jõuti välja Seppäni. Ta nabiti kinni 2014. aastal, kui ta toimetas kodust kilekotiga prügi prügimäele. Pärast seda korraldati tal kodus läbiotsimine, mille käigus leiti hulgaliselt tõendusmaterjali võltsimiste kohta. Algul Seppä eitas kõike, aga siis hakkas rääkima.

Teadaolevalt on Tampere ligidalt Lempääläst pärit Seppä kõige suurem kunsti võltsija Soomes, kelle käes alt on läbi käinud sadu kunstiteoseid, mida on aastate jooksul müüdud miljonit eurode eest. Seppä enda väitel said lõviosa müügist saadud rahast vahendajad, tema sai ühe maali pealt mõni tuhat eurot. Võltsitud autorite hulka kuulusid sellised tuntud Soome nimed nagu Ellen Thesleff, Eero Järnefelt, Amelie Lundahl, Helene Schjerfbeck, Hjalmar Munsterhjelm, Tove Jansson, Elias Muukka, Akseli Gallen-Kallela, Reidar Särestöniemi ja Hugo Simberg. Lisaks veel Prantsuse kunstnik Fernand Leger ja arvukalt Vene kunstnikke nagu Serge Poliakoff, Ivan Aivazovski, Leon Bakst, Ilja Repin ja Ivan Šiškin.

Seppä on kinnitanud, et suuri nimesid nagu Picasso ta pole võltsinud. Välja arvatud üks meetri kõrgune Henri Matisse, mis oli Helsingis galeriis müügil 4,5 miljoni euroga. Töö oli veel müümata, kui politsei selle hoiule võttis.

Võltsitud töid on müüdud Bukowski oksjonimaja kaudu, samuti on neid müünud Helsingi galeriid. Osa võltsingutest on üleval veebis.

Praegu on 70-aastane Seppä raskesti haige, ta põeb kopsuvähki.

Ülal on kujutatud üks Veli Seppä poolt loodud võltsitud kunstiteostest, mis müüdi 2011. aastal ühele Soome kunstikogujale maha kui Prantsuse kunstniku Fernand Legeri teos Le cirque, mille eest maksti oksjonil 2,2 miljonit eurot.


Loe veel uudiseid