Isadepäeva kaotamisse Soome lasteaedades sekkus lastekaitsevolinik

Isadepäeva kaotamisse Soome lasteaedades sekkus otsustavalt lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila, kelle väitel ei tohiks lapsi alaväärtustada.

Kurttila seisab traditsiooniliste emade- ja isadepäevade tähistamise eest, vahendab Iltalehti.

Kurttila arvates pole mingit põhjust loobuda rahvusvahelistelt tähistatavatest tähtpäevadest. Kurttila pöördub kõigi omavalitsuste poole, et nad ei laseks asendada emade- ja isadepäeva lähedastepäevaga. Lapsi ei tohiks alaväärtustada ja neilt võtta selle päeva tähistamise võimalust.

Kurttila arvates ei tohiks lapsi liialt pettumuste eest kaitsta. Lapsed on saanud juba aastaid kutsuda nende päevade tähistamisele oma lähedasi ja see pole olnud mingi probleem.

Lähedastepäeva tähistamist on arutatud juba pikalt ja seda on püütud põhjendada uue varajase kasvatuse programmiga. Sealt aga mingit toetust ei leia.

Kurttila avaldab imestust Helsingis toimuva üle. Tema arvates ei saa öelda, et lapsed millestki ilma ei jää, kui isadepäeva nime enam kasutada ei saa.

Kurttila on seoses katsetega isadepäeva kaotada mures laiemalt isade väärtustamise pärast. Kui tahetakse isasid rohkem kaasata laste ellu, siis ei tohiks isadepäeva ära kaotada ja asendada seda millegi muuga. Isade- ja emadepäeva kaotamine on Kurttila arvates märk täiskasvanute ebakindlusest. Helsingis toimuv on ere näide sellest, kuidas laste huvidega põhjendatakse täiskasvanute ebakindlust. Kurttila innustab lasteaia töötajaid tuginema rohkem oma sisetundele ja oskustele, sest nad on õppinud toime tulema teistsugustest peredest lastega, nii et isadepäeva ei peaks kaotama.

Sarnast asja pole Kurttila väitel ka teistes Põhjamaades. Helsingi linn pehmendas lähedastepäeva tähistamise asja teatega, et see on vaid katsetus mõnes lasteaias.

Helsingi lasteaiad loobuvad isadepäeva tähistamisest

Helsingi lasteaiad on loobumas isadepäeva tähistamisest ja asemele tuleb sooneutraalsem lähedastepäev.

Praegu on isadepäev asendatud lähedastepäevaga Yliskylä ja Kulosaari lasteaedades. Kulosaaris põhjendatakse seda kasulikkusega lapse jaoks, vahendab Iltalehti.

Põhjus on nimelt selles, et Helsingis on palju erilisi peresid. Laps on aga kõige keskmes ja tema jaoks on tähtis, et keegi lähedastest tuleks kohale. Nüüd vaadatakse, kuidas uus süsteem töötab, rääkis Kulosaari lasteaia juhataja Ria Sotka.

Kulosaaris tähistatakse lähedastepäeva järgmise nädala neljapäeva hommikupoolikul.  Eesmärk on kohelda kõiki peresid võrdselt ja tagada, et kõik oleks teretulnud.

Tagasiside on uuendusele olnud nii positiivne kui negatiivne. Ühelt poolt peetakse seda heaks algatuseks, aga negatiivseid kommentaare ei soostunud lasteaia juhataja avalikustama.

Helsingi abilinnapea Pia Pakarinen ütles, et lasteaedade juhatajad saavad isadepäeva asendamise otsustada iseseisvalt. Näiteks siis, kui vanemad paluvad ja seda võiks teha isegi ühe lapse trauma vältimiseks. Lapsel võib olla näiteks kaks isa või ema.

Isadepäeva tähistatakse Soomes 12. novembril. Esimest korda tähistati seda päeva 1970. aastal. Ametlikuks pidupäevaks ehk nn lipupäevaks kuulutati see 1987. aastal.

Helsingis on ligi 330 linna lasteaeda.

Helsingi lasteaedades hakatakse alates jaanuarist pakkuma taimetoitu

Alates jaanuarist pakutakse kõigis Helsingi lasteaedades soovi korral taimetoitu ja see võib olla kuni viie euro võrra kallim kui tavatoit.

Helsingi linnas prooviti taimetoitu katseliselt mõnes lasteaias ja see osutus esialgsete hinnangute kohaselt odavamaks, vahendab Helsingin Sanomat.

Aasta tagasi otsustati Helsingis pakkuda katseliselt lastele taimetoitu 20 lasteaias, et arvestada, kui palju võib taimetoit minna tavalisest kallimaks. Prooviaeg lõppes sügisel ja selle järgi osutus taimetoit kardetust odavamaks.

Helsingi lasteaedade toit ehk hommikusöök, lõuna ja õhtuoode maksavad kokku lapse kohta 7,26 eurot päevas. Taimetoit läks kallimaks ainult 5,49 euro võrra.

Kui aga taimetoitu pakkuda rohkem, on see kallim ainult 2,1 euro võrra päevas.

Küsitluste järgi on taimetoitu tarbivaid lapsi Helsingi lasteaedades alla 50.

Samaaegselt taimetoidu hinna arvestusega tegeleb Helsingi ülikool taimetoidu tervislikkuse väljaselgitamisega. Enamus lapsi tarvitab taimetoitu mitte tervislikel, vaid kogu perega seotud muudel põhjustel nagu keskkonna ja loomade kaitse.

Kogu maailm hämmingus: soomlastele meeldib makse maksta

Kogu maailm on hämmingus, sest 79 protsenti ehk valdav enamus soomlastest maksab meeleldi makse.

Eriti hämmastav on veel see, et vaid viimase nelja aastaga on poolehoid maksude maksmisele kasvanud Soomes kümne protsendipunkti võrra, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomlaste maksusõbralikkust põhjendatakse kahe asjaga: esiteks on maksude maksmine muudetud võimalikult lihtsaks ja sõbralikuks. Teine põhjus on avaliku elu tegelaste suurenenud poolehoid maksude maksmisele. Näiteks Supercelli müügiga miljoneid teeninud Ilkka Paananen ja Mikko Kodisoja otsustasid teenitud tulult kõik maksud ilusti ära maksta.

Paananen on hiljem korduvalt rääkinud, et on Soomelt nii palju saanud, et ta ei pea paljuks Soomele tagasi anda. Ta ütles, et on Soomes üles kasvanud ja hariduse saanud ning on õiglane, et annab nüüd Soomele tagasi.

Pärast Sepercelli müüki oli Paananeni soov, et ettevõte jääks Soome, mis omakorda tõi Soomele 700 miljonit eurot maksutulu.

Paananen on pannud soomlased teistmoodi mõtlema. Varem pole Soome rikkaimad inimesed nii maksusõbralikud olnud.

Maksuameti küsitluse järgi peab tervelt 96 protsenti soomlastest maksude maksmist oluliseks, kuna ainult maksudega on võimalik ülal pidada heaoluühiskonda. Makude vältimine on Soomes üha ebapopulaarsem. Vastanutest 46 protsenti peab maksude vältimist taunimisväärseks, 2015. aastal oli vastav number 33 protsenti.

Maksuteemaline küsitlus viidi Soomes läbi 2017. aasta augustist oktoobrini ja selles osales 1100 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Maksuamet on Soomes selliseid küsitlusi korraldanud iga kahe aasta tagant, viimane oli 2015. aastal.

Helsingi linn supleb rahas ja vähendab makse

Helsingi linnal on 1,12 miljardit eurot vaba raha ja viimaste aastate ülejääk on kokku neli miljardit, mistõttu Helsingi vähendab esimest korda viimase 20 aasta jooksul kohalikku maksu.

Kohalik maks ehk nn kuntavero langeb Helsingis järgmisel aastal 0,5 protsendipunkti võrra 18 protsendini. See tähendab ligi 70 miljonit saamata jäävat tulu aastas, vahendab Yle.

Rahaliselt on Helsingi linn väga hea heas seisus, mis võimaldabki maksu alandada.

Helsingi rahalist seisu on parandanud äriettevõtete nagu Helsingi Sadama ja Helsingi Energia eraldumine, samuti maa müük Kalasadama ja Pasila piirkonnas. Samuti on laekunud oodatust rohkem ettevõtte tulumaksu. Osaliselt on ülejääk seega olnud erakorraline ja planeerimatu.

Soome seaduse järgi ei tohi omavalitsustel suurt ülejääki olla, mistõttu tuleb ülejäägi tekkimise puhul hakata makse alandama.

Kui kaua võib viibida Eesti numbrimärgiga sõidukiga Soomes ja kuidas käib arvestus?

Paljud Eestist Soome elama või tööle läinud inimesed tunnevad huvi, kui kaua võib Eesti numbrimärgiga autoga Soomes olla ja kuidas käib arvestus.

Selguse saab europa.eu veebist, kus on kirjas, et Soome püsivalt elama asudes tuleb auto registreerida Soomes 30 päeva jooksul.

Kui aga inimene õpib Soomes või viibib Soomes kuni 6 kuud aastas, siis pole vaja autot Soomes registreerida. Enam kui 6 kuu puhul tuleb täita vastav tolli blankett. Kui inimene õpib ja teeb Soomes tööd, siis tuleb auto registreerida ja maksu maksta.

Samuti pole vaja autot Soomes registreerida ja automaksu maksta, kui on täidetud järgmised kolm tingimust:

  • inimene elab püsivalt mõnes teises Euroopa Liidu riigis
  • auto on registreeritud mõnes teises Euroopa Liidu riigis
  • autot kasutatakse oma tarbeks

Seega, kui inimene elab Eestis ja auto on Eestis registreeritud ning sellega käiakse Soomes tööl või elatakse Soomes ajutiselt, siis pole vaja autot Soomes registreerida ega mingeid makse maksta. Kui aga Soome asutakse elama püsivalt, siis tuleb auto registreerida 30 päeva jooksul.

Kui Euroopa Liidu kodanik registreerib auto Soomes, siis tuleb ta maksta järgmised maksud:

  • automaks (makstakse sõiduautode ja kaubikute eest, tuleb maksta enne auto registreerimist).
  • väljastpoolt Euroopa Liitu toodud auto pealt makstakse ka tolli- ja käibemaks.
  • sõidukimaks, mis läheb liiklusturvalisuse ametile Trafi. Sõidukimaks koosneb põhimaksust ja võimsusmaksust ning seda arvestatakse aja eest, mille jooksul autot kasutatakse.
  • võimsusmaks, millega maksustatakse sõidukeid, mis ei tööta bensiiniga.
  • kütuseaktsiis, mis sisaldub autokütuses.

Veoautod ja mopeedid Soomes maksustamisele ei kuulu. Muude raskete sõidukite osas tuleb taotleda eraldi maksuvabastust. Maksuvabad on ka Euroopa Liidu ametkondade autod.

Soomes kasutusel olevate sõidukite eest, mida pole nõuetekohaselt Soomes registreeritud, makstakse kõrgendatud automaksu, mis on vähemalt 1000 eurot.

Hea teada: soomlastele hüvitatakse Eestis saadud hambaravi

Soome sotsiaalkindlustusamet Kela maksab hüvitist ka välismaal saadud ravi eest. Nii makstakse soomlastele hüvitist Eestis saadud hambaravi või Hispaanias arstil käimise eest.

Põhimõte on selline, et Kela hüvitab kõik selle, mis hüvitatakse Soomes eraarsti juures käies. Kui see hüvitatakse Soomes, siis hüvitatakse see ka mujal. Ja kui seda ei hüvitata Soomes, siis ei hüvitata seda ka mujal. Näiteks hammaste valgendamise peab inimene täies ulatuses omast taskust kinni maksma, nii Soomes kui ka Eestis arsti juures käies. Samas hambakivi eemaldamise ja hamba juureravi puhul makstakse hüvitist nii Soomes kui mujal saadud teenuse eest.

Välismaal ravil käies tuleb meeles pidada, et esialgu tuleb teenus endal kinni maksta, erinevalt Soomest, kus hüvitise saamiseks piisab Kela-kaardi näitamisest. Hüvitist saab Kelalt taotleda spetsiaalse blanketi abil ja see tuleb koos tšekkidega Kelasse edastada kuue kuu jooksul pärast teenuse saamist.

Hüvitise suuruse saab välja arvestada veebis avaldatud Kela nn takside tabelistHambaravi taksid on eraldi välja toodud. Takside ja hüvitiste puhul tuleb arvestada, et need pole eriti suured. Näiteks kui hambaarst küsib 20-minutilise suu-uuringu eest 70 eurot, siis Kela katab sellest 15,50 eurot ja inimesel tuleb endal maksta 54,50 eurot.

Soome valitsus valmistab ette seadust, mille kohaselt ei tohi töötajad enam kõike rääkida

Soome valitsus valmistab ette seadust, mille kohaselt ei tohi töötajad töövaidluste puhul ametiühingu juristile enam kõike rääkida. Konfidentsiaalsusnõuded laienevad tulevikus isegi koristajatele.

Palgatöötajate esindusorganisatsioonid SAK, Akava ja STTK pole ärisaladusi puudutava seaduseelnõuga rahul. Nende arvates kitsendab uus seadus töötajate sõnavabadust, vahendab Helsingin Sanomat.

Esindusorganisatsioonide meelest ei tohi töötajad seaduseelnõu järgi enam paljudest asjadest rääkida isegi ametiühingu juristile ja seda isegi siis, kui töövaidlus puudutab töösuhet ja ärisaladusi. Kavandatava seaduse järgi võib töötajat karistada, kui ta kolmandatale eisikutele midagi välja räägib.

Töötaja ainsaks võimaluseks jääb töökohal usaldusisik, kui selline on olemas.

Seadusemuudatust valmistatakse ette seoses Euroopa Liidu ärisaladuse direktiivi kehtestamisega Soomes. Direktiiv jõustus 2016. aasta suvel ja Soome peab oma seadused sellega vastavusse viima 9. juuniks 2018. aastal. Valitsus annab eelnõu parlamendile üle 2018. aasta kevadel.

Tšehhi ja rumeenia naised vallutasid Helsingi seksituru

Helsingis müüb igapäevaselt seksiteenust 200-300 prostituuti. Pooled nendest on tšehhid ja rumeenlased.

Prostituudina töötav Veronica ütles MTV saates Rikospaikka (Kuriteopaik), et kliendid tahavad kõige rohkem nn GFE-kogemust (Girlfriend experience – tüdruksõbra kogemus). See tähendab, et tahetakse omale tüdruksõpra, kes hellitab ja musitab, vahendab Ilta-Sanomat.

Lisaks hellitamisele tahetakse ka muud, aga selle eest tuleb maksta. Tšehhi ja rumeenia naiste edu seletatakse sellega, et nad on nõus lisaraha eest ilma kummita seksima. Enamik prostituutidest sellega nõus ei ole. Samuti on tšehhid ja rumeenlased teistest nooremad.

Soomes on keelatud seksi ostmine vahendajatelt ning inimkaubanduse ohvritelt ja alaealistelt. Seksi müümine on aga lubatud, välja arvatud avalikes kohtades.

Enamus Soome seksiärist toimub veebi vahendusel. Näiteks on olnud juhtumeid, kus prostituut on omale võtnud Airbnb kaudu korteri, ilma et korteri omanik oleks sellest midagi teadnud. Sama käib ka hotellitubade kohta.

Välismaa naised tulevad Soome tavaliselt nädalaks-paariks. Kui nad on kauem, siis kaotavad kliendid nende vastu huvi. Tšehhid ja rumeenlased on tavaliselt kahe nädala kaupa. Osa tšehhitaridest on pornotähed, aga on ka üliõpilasi. Soomes teenivad nad palju rohkem kui oma kodumaal. Osa ei tahagi oma kodumaal töötada, kuna seal tuleks nende töö avalikuks. Nad varjavad oma topeltelu Soomes sugulaste eest ja ei soovi, et keegi sellest midagi teada saaks.

Kõige tavalisem tunnihind seksi eest on 100 eurot. Valdav enamus rumeenia prostituutidest pakub teenust vahendajate kaudu, tšehhitaride puhul on see 50-50. Tšehhide puhul on vahendaja tavaliselt välismaal, rumeenlased kasutavad poiss-sõbra/tüdruksõbra süsteemi. Selle järgi pakub poiss-sõber oma tüdruksõpra raha eest teistele.

Finnairi lennuk lahkus Helsingist kaks päeva tagasi, aga pole ikka Madeirale jõudnud

Helsingist juba kaks ööpäeva tagasi väljunud Finnairi lennuk pole veel ikka Madeirale kohale jõudnud.

Kokku on Madeirale Funchalisse teel 206 reisijat. Lennuk pole suutnud Madeiral maanduda ja on pöördunud juba kahel korral tagasi Lissaboni, vahendab Iltalehti.

Reisijad on pikale veninud reisist kurnatud ja ööl vastu kolmapäeva ei suudetud neile leida hotellis majutust. Funchalisse loodetakse uuesti jõuda täna õhtul või homme hommikul. Soovi korral pakutakse reisijatele võimalust naasta Helsingisse.

Lend Helsingist Funchalisse väljus Vantaa lennuväljalt esmaspäeval kell 8.55. Madeiral puhuva tugeva tuule tõttu tegi lennuk kaks vahemaandumist ja naasis esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl Lissaboni.

Madeirale üritati jõuda ka teisipäeva õhtul, ent tuul oli maandumiseks jätkuvalt liiga tugev. Nii nagu esmaspäeval laskuti Porto Santosse tankima ja pärast seda pöörduti tagasi Lissaboni.

Lennukis on kokku 206 inimest, kellest enamus on firma Aurinkomatkat kliendid. Üks lennukis olnud mees andis teada, et teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl ei pakutud reisijatele majutust, mistõttu pidid inimesed magama lennujaama põrandal. Kolmapäeva hommikuks oli lennufirma suutnud siiski inimestele leida öömaja kas Lissabonis või linnast väljaspool.

Madeirale proovitakse uuesti lennata täna, aga asja muudab keeruliseks see, et lenduritele hakkab ette tulema tööaja piirang. Edasi on kaks lahendust: kas nii meeskond kui liiklusturvalisuse amet Trafi annavad nõusoleku tööaja pikendamiseks või saadetakse kolmapäeva jooksul Lissaboni uus meeskond. Viimasel juhul proovitakse uuesti lennata neljapäeva hommikul.

Lisaks pakub Finnair reisijatele võimalust naasta tänase päeva jooksul Helsingisse. Funchalis on omakorda hulk soomlasi, kes ootavad pikisilmi tagasilendu.

Madeiral puhuvad tihti tugevad tuuled ja sinna on viimaste päevade jooksul suutnud maanduda ainult üksikud lennukid.